Haridustöötajate koolieelsel kogunemisel kõnelenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõi õpetajatega seoses välja kolm märksõna: koormus, karjäärimudel ja palk.
Just sellist järjekorda põhjendas ta sellega, et õpetajatöö puhul on ka muid probleeme, kui ainult väike palk, millest niigi palju räägitakse.
Lukas pakkus välja, et pideva palgast rääkimise asemel võiks õpetajatest teha samasuguse seriaali nagu neid tehakse näiteks politseinikest, detektiividest, kaitseväelastest ja kokkadest, et neid ameteid propageerida ja populariseerida.
“Tehtigi “Õpetajate tuba”, aga see ei olnud algne mõte, sest sealt jääb õpetajast mulje, kui liiga kauaks õpetajate tuppa kinni jäänud veidrikust ja see ei ole ju see sõnum, mida me tahame ühiskonnale anda, et õpetajate järelkasvu tuleks ja noori õpetajaid peale tuleks,” rääkis minister. “Ja, et noored kui nad on valinud õpetajaks õppimise, ei peaks nad perekonna ja klassikaaslastwe ja sõpruskonna ees vabandama, et nad seda ametit õppima lähevad.”
Õpetaja karjäärimudelit nimetas minister lapseks, mis koos pesuveega välja visatud. “Mis karjäärimudel see ka on – nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, pedagoog-metoodik, õppealajuhataja ja direktor,” küsis ta.
Praegust kutseastmete määramist nimetas ta õhinapõhiseks süsteemiks, mis võib, aga tingimata ei pruugi kaasa tuua palgatõusu. “Saad kõrge nimetuse ja see on uhkus ja au – loomulikult! –, aga tegelikult peaks karjäärimudel olema õhina- ja motivatsioonipõhine.”
Lukas lisas enesekriitiliselt, et ta räägib küll, aga tema räägitust ei saa ühtegi sõna tõe pähe võtta, sest just äsja võttis ta vastu töökoha ainult seitsmeks kuuks. “See on naeruväärne – mida selle ajaga teha jõuab?” viitas ta, et praeguse valitsusajaga kõiki asju korda ajada või tagasi pöörata ei jõua.
Enda tegevust ministrina soovitas ta hinnata selle järgi, kas lisaks koalitsioonilepingus kirja pandud suurtele asjadele, mida nagunii ära teha ei jõua, õnnestub tal teha veel üht-teist. Konkreetse lubaduse andis minister koolide palgafondi nn puhverosa kohta, mille mahu kooli palgafondist lubas ta tõsta 17 protsendilt 25 protsendile. Seda raha saab koolijuht kasutada klassijuhataja tasuks, lisatasudeks, eelnimetatud karjäärimudeli tasustamiseks.
Valitsuse eelarveläbirääkimiste alguseks on ministri sõnul taotlus juba tehtud ja see raha annaks koolijuhtidele võimaluse töötasudega paindlikumalt opereerida, sest mida sa opereerid, kui raha pole.
Vahendas
HARDA ROOSNA