Noortele tuleb anda rohkem sõnaõigust ja nende arvamusega arvestada. Erinevatel eluetappidel mõjutavad noori erinevad asjaolud. Kõigepealt tuleb luua sobivad elu- ja töötingimused tulevastele lapsevanematele, et nad sooviksid lapsi saada ja neid Hiiumaal kasvatada. Esimeseks sammuks noorte mõjutamisel on arenguvestlused lasteaias ja koolis. Noored teadvustavad, et nende vastu tuntakse huvi, nende arvamust arvestatakse ja neil on emotsionaalne
seos nende inimestega, kes arenguvestlusel osalevad. Seejärel rühma reeglite ja klassi kodukorra ühine sõnastamine ning õpilasesindus ja osalemine kooli hoolekogus. Vallas tervikuna noortevolikogu, millelt vallavolikogu ja vallavalitsus küsivad arvamust ning mille ettepanekuid vallavalitsus ja vallavolikogu ka arvestavad. Sellest tuleb ka avalikkust informeerida, alles siis usuvad noored, et nende häält soovitakse kuulda ja nad usaldavad oma mõtteid jagada. On oluline, et noored teadvustaksid, et nende hääl maksab.
Siis tehakse lasteaedades ja koolides vastavad muudatused, toit muutub maitsvamaks, sisustus noortesõbralikumaks, suhted sõbralikumaks, õppimine huvitavamaks, hindamine õppimist toetavamaks, jne. Vajalikud muudatused tuleb teha ka elukeskkonnas. On oluline, et kavas olevad muudatused ning muudatuste tulemused arutatakse noortega läbi ja vajadusel muudatusi korrigeeritakse. Sel juhul on loota, et noored võtavad need muudatused omaks ja aitavad neid ellu viia. Kindlasti tuleks loobuda praktikast, kus täiskasvanud arvavad, et nemad teavad, mida noortele on vaja. Sellepärast ei saa ka selles tekstis teha ettekirjutusi, mida kuhu tuleks ehitada vms.
Kindlasti tuleks loobuda praktikast, kus täiskasvanud arvavad, et nemad teavad, mida noortele on vaja.
Elada võib Hiiumaal ning samal ajal õppida või töötada interneti vahendusel kaugemal. Kui internet ei ole kättesaadav kõigile kodus, peaks see olema tasuta kättesaadav ööpäev läbi avatud ruumides.
Kui noor soovib Hiiumaale elama jääda ja asuda, siis peab olema selleks sobiv võimalus (elamispind ja laenu saamise võimalus). Noortele on tähtis elukeskkond ja jätkusuutlikkus. Õpilaste loovtööd ja uurimistööd, projektõpe, õuesõpe, vabatahtlik tegevus kogukonna hüvanguks jm saaks olukorda koos noortega veel parandada (jäätmete kogumine, toidu raiskamise vähendamine jne).
Kui meie külalisi teavitada sellest, kuidas meie noored osalevad oma saare elus, siis on loota, et nad soovivad ise siia õppima ja elama tulla. Hiiumaad aitab tutvustada ka sõpruskoolide ja sõprusvaldade liikumine. Ühelt poolt annab see meie noortele hea võrdlusvõimaluse kinnitamaks, et meil on elu parem kui mujal, teiselt poolt kutsume me nii siia noori mujalt. Üliõpilased otsivad endale praktikakohti. Kui ettevõtted valla toetusel kutsuvad neid enda juurde praktikale, siis suure tõenäosusega hakkab neil Hiiumaal meeldima ja nad jäävadki siia tööle ja elama.
Kui me soovime, et mujalt noored soovivad Hiiumaale õppima ja elama tulla, peame seda ka avalikult välja ütlema, sest mandril on levinud pigem arvamus, et hiidlased on endassetõmbunud ja ei võta „immigrante“ omaks.
Jüri Ginter
Eestimaa Rohelised
