Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Mida ahju kütmisel meeles pidada

Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel on tänavu alguse saanud üle 60 tulekahju, neis hukkus kuus inimest. Toome siinkohal korstnapühkija abiga välja viis olulist punkti, mida ahju kütmisel meeles tuleks pidada.
Eesti korstnapühkijate koja nõustaja Leo Kalme sõnul on puhastatud korstnal kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tule­kahju tekkeks.
Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
* Õige küttematerjal – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud küttematerjali ning mitte põletada ahjus prahti.
* Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütte­materjali, klassikalise ahju rusikareegel on üks süle­täis (4–5 halgu) korraga.
* Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on energia­kadu 20-40 protsenti.
* Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurde­pääs, vaevu hingitseva tule puhul on energiakadu kuni 70 protsenti.
* Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ja ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Kurb statistika
Päästeameti andmetel on tänavu pühkimata korstnast alguse saanud 13 tulekahju, hooletusest kütteseadme kasutamisel sai alguse 48 põlengut ning need tule­kahjud nõudsid ka kuus inimelu. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 120 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Kas pühkida ise või kutsuda korstnapühkija?
Kuus aastat kehtinud tule­ohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija.
Kellel töövahendid ja oskused puuduvad, saab korstna­pühkija tellida Eesti korstna­pühkijate koja kodulehelt www.korsten.ee Hiiumaalt on sel veebilehel kirjas vaid üks teenusepakkuja, OÜ Rannavesi. Veebilehel www.hiiumaa.ee leiab kolm kontakti: FIE Alvar Pisa, OÜ Koldevärk ja OÜ Klinker. Päästeameti andmetel tegeleb korstnapühkimisega Hiiumaal ka Toomas
Luukas.
Korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus. Kui korstnapühkija nimi on teada, saab seda, kas tal on kutsetunnistus või mitte, kontrollida veebilehel kutsekoda.ee

Veel lugemist:

PÄÄSTE

Kütteperiood alles võtab tuure üles, kuid päästjad on pidanud korstnas süttinud tahma või vigase küttesüsteemi pärast juba  paarsada korda välja sõitma. Ometi pole tuleõnnetuste...

UUDISED

Päästeamet leidis saare haridusasutusi kontrollides hulga puudusi Kärdla põhi­kooli Kõpu õppe­kohas – näiteks korstnapühkija käis koolimajas viimati enam kui kaks aastat tagasi. Kõpu õppekoha...

UUDISED

Tuleõnnetuste vältimiseks tuleks enne kütteperioodi algust kontrollida üle majade ahjud ja korstnad. Suve lõpp on selleks parim aeg, sest sügisel on korstnapühkijatel tööd palju,...