Esmaspäeval olid hooletu traktoristi tõttu kaheks minutiks elektrita kogu Hiiu- ja Saaremaa. Ringtoide päästaks sellistest katkestusest, kuid on Eleringi meelest liiga kallis.
ASi Elektrilevi infotöötaja hindas, et tegemist oli erakordselt suure rikkega – mõlemad saared olid vooluta –, mis tuli neilegi üllatusena.
ASi Elering liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid rääkis, et lühise põhjustas metsaveotraktor, mis tegi metsatöid ilma liinikaitsevööndis tegutsemise loata. Traktor tõstis tõstukinoole liinile liiga lähedale ja seetõttu lülitusid välja Tusti-Muhu-Orissaare-Leisi 110 kilovoldised (kV) õhuliinid L172A ja L174.
Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk selgitas, et saared saavad elektrit kahe kõrgepingeliini kaudu. Tarbijatele poleks ühe liini väljalülitumine katkestust põhjustanud, kuid korraga lülitusid välja mõlemad. Automaatika poolt väljalülitatud liinid lülitas dispetšer uuesti käsitsi sisse. Seni oli kahe minuti vältel vooluta ligikaudu 8000 klienti.
“Kahe kõrgepinge liini üheaegne väljalülitumine on oluliselt harvem esinev sündmus kui ühe liini väljalülitumine, samas täielikult seda välistada ei õnnestu kahjuks kunagi,” ütles Kilk.
Vastuseks küsimusele, kas nn ringtoitest üle saarte oleks selliste katkestuste vältimiseks abi, ütles Kilk, et elektrivõrgus kehtib tõesti rusikareegel: mida rohkem liine, seda väiksem on nende kõigi üheaegsest väljalülitumisest tekkiva katkestuse tõenäosus.
Teisalt tuleb dubleerimiste juures alati arvestada ka elektritarbija poolse ootusega mõistliku võrgutariifi osas. “Ehk teisisõnu – keegi ei soovi kinni maksta selliseid investeeringuid, millest saadav varustuse paranemine pole proportsioonis investeeringu suurusega,” ütles Eleringi infojuht.
ASi Elering hallatavas 110–330 kV kõrgepingevõrgus on üle Eesti aastas keskmiselt 25–30 avariilist sündmust, mille tõttu tekib elektrikatkestus. Kilk selgitas, et katkestusi täielikult vältida ei ole kunagi võimalik, kuid elektrivõrguseadmete heas seisukorras hoidmisega saab viia katkestuste arvu mõistliku miinimumini.
Aastatel 2013–2017 on Eleringi investeeringute eelarves saarte elektrivarustuse parandamiseks ette nähtud 26 miljonit eurot, millega renoveeritakse olemasolevaid alajaamasid ja ehitatakse täiendavaid liine.
