Eestimaa Looduse Fond tegi paari nädala eest keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaa rahvuspark. Eelmisel nädalal käisid ELFi esindajad oma ettepanekut Hiiumaal tutvustamas. Tahkunas koos nendega matkamas käis üle paarikümne inimese ja kultuurikeskuse saalis oli huvilisi 40 ringis, üle võrgu veel 15 lisaks.
Vestlust modereeris Toomas Kokovkin, kes kutsus ette-paneku tegijaid ära kuulama juhuks kui rahvuspargi algatust menetlema hakatakse, et siis oskaksime kogukonnana oma seisukohad välja öelda.
Teema juhatas sisse ELFi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo, lähemalt tutvustasid ettepanekut metsaekspert Liis Kuresoo ja loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekänd.
Siim Kuresoo ütles, et Hiiumaa vanad metsad on nii Eesti kui Euroopa mastaabis erakordselt loodusrikkad ja väärivad säilitamist. Veel ütles ta, et rahvuspark on kavas teha vaid riigimaadele.
Saalis olnud Hiiumaa metsaseltsi liige metsamajandusinseneri paberitega Aira Toss süüdistas ELFi esindajaid valetamises. Esmalt pani ta kahtluse alla väite, et rahvuspark rajatakse vaid riigimaadele. Näitena tõi ta Alutaguse rahvuspargi, mis väidetavalt pidi samuti tulema riigimaadele, aga piirangud laienesid ka eramaadele, Toss ütles, et riigil pole raha, et neid piiranguid kinni maksta.
Liis Kuresoo vastas, et eramaade liitumine rahvuspargiga on vabatahtlik ja neid polnud seal palju. Veel lisas ta, et kui RMK lõpetaks arutu metsade kuivendamise ja metsadesse teede ehitamise jääks raha kõigi piirangute kompenseerimiseks ülegi.
“See jutt on minu hinnangul puhtakujuline vale, et Hiiumaa küpsed riigimetsad on paari aastaga võimalik maha raiuda,” selgitas Toss Hiiu Lehele, mida ta veel valeks pidas. “Meil kehtib metsaseadus, mis paneb piirangud lankide suurusele, RMK-l on kaks säästva metsanduse sertifikaati – FSC® ja PEFC. Seega ei ole lihtsalt võimalik, et kõike metsa saaks maha raiuda.” Veel viitas ta, et Hiiumaa riigimetsadest on juba praegu 37% pindalast ja 48% puudest range kaitse all, kus ei tohi majandada. “Ei ole vaja inimesi hirmutada,” lisas Toss.
Ka riigikogu liige Aivar Viidik astus välja RMK kaitseks, öeldes, et tema andmetel majandab RMK metsi heaperemehelikult ja Hiiumaa metsadest on niigi suur osa kaitse all. Viidik väitis, et rahvuspargi loomisel metsamajandus kui selline riigimetsas kaob.
Indrek Tammekänd ütles, et suurel osal rahvuspargist metsamajanduse võimalus säilib, kuid töömahukama püsimetsamajandusena – seega ei pruugi ka töökohtade kadu olla nii suur.
Metsamees Üllar Metsand küsis, kas meie looduskaitse on teinud nii kehva tööd, et peame nüüd tegema Hiiumaale rahvuspargi.
Indrek Tammekänd vastas talle, et sellise intensiivsusega nagu Hiiumaa metsa praegu majandatakse ei taga see, et siin vanade metsades veel alles olevad loodusväärtused säiliksid. “Me peame astuma enesepiiramise teel – see elukeskkond piiri ületades, lihtsalt ei talu meid ära. Oleme ammu selle teadmiseni jõudnud, nüüd on küsimus, kas me seda teadmist kasutame. Eesti riigijuhid on otsustanud koos Euroopa riigijuhtidega, et me seda teeme ja viime kaitstavate alade pindala 30 protsendini nii maismaal kui merel,” selgitas Tammekänd, et see on üks põhjus, miks ELF Hiiumaa rahvuspargi algatusega välja tuli. Tema sõnul pole mujal Eestimaal sellist kohta, kus vanades metsades nii palju elurikkust veel säilinud oleks.
Oli ka neid, kes rahvuspargi idee toetuseks sõna võtsid. Näiteks Kristiina Hellström, kes osales kohtumisel koos loodusemehe Fred Jüssiga. Hellström küsis, kas rahvuspargi rajamisega pole jäädud hiljaks, kuna metsi on saarel nii palju juba raiutud.
MTÜ Hiiu Tuul kõneisik Inge Talts avaldas arvamust, et Hiiumaa võikski säilida looduslähedase paradiisisaarena.
Mati Lepna hoiatas tuues näiteks Araali mere ja Sahaara kõrbe, kus kunagi olevat kasvanud mets, et inimeste ahnus ei lõpe kunagi ja soovitas elurikkuse säästmiseks majanduskasvu mõistest üldse loobuda.
HARDA ROOSNA
