Tallinn on Läänemere kruiisilaevade üks populaarsemaid sihtkohti – siin peatuvad maailma suurima kruiisifirma Carnival korporatsiooni kuuluvate kruiisioperaatorite laevad.
Rõhutada tuleb õnnestunud koostööd Tallinna lennujaama ja kruiisilaevade vahel. Tänavune suvine pööringuhooaeg /turnaround/ lennujaama ja sadama vahel tõi viiel nädalavahetusel 14 500 turisti, kes suundusid lennukitelt kruiisilaevadele ja vastupidi.
Mullu külastas Tallinna 327 kruiisilaeva 519 000 turistiga. Saaremaa sadamat külastas 14 kruiisilaeva 6456 turistiga.
Tallinna külastanud kruiisituristidest olid 25 protsenti Saksamaa, 18 protsenti USA ja 14 protsenti Suurbritannia kodanikud. Seejuures olid 54 protsenti turistidest vanemad kui 65 aastat, 34 protsenti vanuses 45–64 aastat ning ainult 4 protsenti vanuses alla 25 aasta.
Tuleb rõhutada, et Euroopa on maailma merenduses juhtival kohal: Euroopa laevafirmadele kuulub 40 protsenti maailma laevastikust; neli Euroopa konteinerliini on maailma top-viie hulgas; üle 90 protsendi ELi väliskaubandusest ja 40 protsenti sisekaubandusest kasutab meretransporti; üle 2/3 EL piirist moodustab merepiir ja liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad merealad on suuremad kui nende maismaa territoorium.
Ka annavad merepiirkonnad üle 40 protsendi EL liikmesriikide SKPst.
Taani, Rootsi ja Soome 50 km laiusega rannikuvööndis moodustab SKP elaniku kohta 20 000–140 000 eurot aastas. Eesti mereäärsetes piirkonades moodustavad vastavad arvud Harjumaal 18 562, Lääne-Virumaal 959, Ida-Virumaal 931, Pärnumaal 917, Hiiumaal 7047, Läänemaal 7803 ja Saaremaal 8277 ehk need on 1,1–21,8 korda Taani, Rootsi ja Soome minimaalsest arvust väiksemad.
Üheks Eesti saarte ja rannikupiirkondade majanduse arendamise võimaluseks võiks olla seal lokaalse kruiisiturismi arendamine Tallinna, Pärnu, Läänemaa ning Hiiumaa ja Saaremaa sadamate vahel. Lokaalse kruiisiturismi mõiste esitas Eestis esmakordselt saarlane Leo Filippov.
Mullu ööbis Saaremaal 284 413 turisti, kellest 49 protsenti olid välismaalased (Soome, Läti, Venemaa, Saksamaa, Rootsi, USA kodanikud). Kevad- ja suvekuudel (mai, juuni, juuli, august) oli turistide koguarv 168 727.
Hiiumaal ööbis mullu 30 793 turisti, kellest 32,7 protsenti olid välisturistid (Soome, Saksamaa, Venemaa, Läti). Kevad- ja suvekuudel oli turistide koguarv 23 489.
Läänemaal ööbis mullu 187 024 turisti, kellest 51,7 protsenti olid välisturistid (Soome, Rootsi, Venemaa, Saksamaa). Kevad- ja suvekuudel oli turistide koguarv 96 844.
Tänavu külastab Saaremaad kümme kruiisilaeva 7500 reisijaga. Paraku saab nendest Kuressaaret ja muid vaatamisväärtusi autobussidega külastada vaid paarsada inimest. Saarte oludele sobivamaks kruiisilaevaks oleks 200kohaline kuni kolmemeetrise süvisega laev. Kui arvestada kruiisilaeva reisi kestuseks Tallinna, saarte ja Pärnu sadamate vahel kuus päeva, võiks üks laev kevad-suveperioodi 126 päeva jooksul sooritada 21 reisi ning teenindada 4200 turisti, mis moodustab vähem kui 1,5 protsenti piikonda kevad-suveperioodil külastanud turistide arvust.
Eeltoodust selgub – selleks et Lääne-Eesti saared muutuksid tõmbekeskusteks, tuleks koostada lokaalse kruiisiturismi äriplaan, mis sisaldaks laeva soetamise ja opereerimiskulusid ning sünergiat, mida annaks turismi süsteemne arendamine meretranspordi, bussi- ja turismifirmade kaasamisest. Eeskujuks tasuks tuua
Ahvenamaad, kus elanikke ainult 25 000, kuid mida aastas külastab 2,2 miljonit turisti, kes seal ka ööbivad.
AARE UUSTALU
TTÜ Eesti
mereakadeemia professor
