Annely Veevo Olin saanud tervisemuuseumi direktoriga tuttavaks ühes suvekoolis ja meil tekkis hea klapp, mistõttu julgesin teha talle ettepaneku, et kui nad juba Hiiumaale tulevad, võiksid kaasa võtta konkreetsed ideed, kuidas hiidlastega koostööd teha.
Samal ajal rääkisin terviseedendamisest ja tervisemuuseumi küllatulekust mitmele inimesele ja nende silmad lõid särama. Tundus, et huvi on suur ja ootused kõrged. Nii juhtuski, et laua taha istus 15 inimest, kellest kolm tervisemuuseumist ning ülejäänud Kärdla põhikoolist, lasteaiast, noortekeskusest, kultuurikeskusest, raamatukogust, Hiiumaa arenduskeskusest ja vallavalitsusest.
Alustuseks küsis tervisemuuseumi direktor Kadri Rannala, kui paljud meist on nende muuseumis käinud. Umbes pooled olid, mis oli hea tulemus. Üldine trend on, et inimesed isegi ei tea, et selline muuseum on olemas. Või kui midagi kaugest minevikust meenub, siis kaheldakse, kas see on Tallinnas või Tartus. Tervisemuuseumi töötajad näitasid muuseumist pilte ning rääkisid haridusprojektidest ja näitustest, mida nad läbi viivad.
Kui vaadata muuseumi kodulehte, siis see on väga intrigeeriv. Esimese asjana lõi ette teksti: “Avalik lahkamine” tervisemuuseumis. Täpsemal uurimisel selgub, et tervisemuuseum kutsub avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Või näiteks püsinäitus “Lapsesuu”. Lapsed on esitanud muuseumitöötajatele küsimusi ja need küsimused koos vastustega on näitusena üles pandud. Keegi laps on küsinud, kuidas luustik mädaneb? Teine laps küsis, kuidas sai inimene järglasi, kui algul oli olemas üks inimene? Ja kolmas tundis huvi, miks kõrvad punaseks lähevad? Need on tõesti tähtsad küsimused.
Tervisemuuseum kinkis Kärdla raamatukogule neli väga tähtsat brošüüri. Need on loodud näituste põhjal, kuid on sisukamad kui ajakirja Imeline Teadus eriväljaanded.
Näiteks “Palju õnne!?” räägib sellest, mis on õnn, kuidas õnne mõõta, mis on “õnnegeen”, millised on õnne mõjurid ja kuidas on õnne mõiste ajas muutunud. Õnne defineerimine ja õnnest mõtlemine aitaks meil ehk hoida fookust õiges kohas.
“Mina, superorganism” räägib lugu bakterite ja inimese kooselust. Sealt saame teada bakterite suuruse ja vanuse, kui palju bakterid kaaluvad, kuidas nad üksteist ära tunnevad jms. Selles kogumikus on veel palju muud tähtsat infot, millest siin ei sobi kirjutada. Aga kes on eelnevalt juba soolestiku ja bakterite teemalisi raamatuid lugenud, saab siit kindlasti meelepärast teavet.
“Elada või mitte? Suhkrus on küsimus” räägib sellest, mis on õigupoolest suhkur, miks ta on ja kust see tulnud on. Äkki isegi Kosmosest?
Ja lõpuks võib-olla kõige intrigeerivam materjal – “Loomulik surm”. See räägib teemadel, millest tavaliselt ei räägita: mis on surm, suremise etapid, lahang, keha annetamine, mis juhtub kehaga peale surma, ajutiselt surnud jms.
Rannala rääkis, et selle näituse väljamõtlemine ja ülespanek oli neile suur väljakutse, et mida presenteerida ja mida mitte. Nad tegid näituseruumi valgeks ja helgeks, et külastaja lahkuks näituselt positiivsete emotsioonidega. Näitus oli olnud väga populaarne.
Kõiki eespool nimetatud brošüüre on võimalik Kärdla raamatukogust laenutada. Ja neid näitusi saab soovi korral tellida ka Hiiumaale. Arutelu käigus tekkiski mitmeid mõtteid, kuidas koostööd teha. Kuna kõik on veel nii värske, siis aeg näitab, millised neist teoks saavad.
ANNELY VEEVO
Kärdla raamatukogu direktor
