Maavanema ülesandeid täitev Piret Sedrik on maasekretärina pikka aega tegelenud saare lennuühendusega, praegu veab ta lennureisijate uuringut ning uuest aastast annab lennuühendusega tegelemise üle maanteeametile.
“Uus vedaja on väga ilusti alustanud, esimest aastat võib lugeda kordaläinuks ja me oleme vedajaga rahul,” ütles Piret Sedrik.
Pärast keerulisi aastaid, mil eelmine vedaja lennuloata jäi, lende tuli rahanappuse tõttu ära jätta ja lennureisijate arv kõvasti kukkus, tuli tänavu taas rõõmusõnum. Kaks kuud järjest ületas kuu reisijate arv maagilise tuhande piiri – juulis oli reisijaid 1172, augustis 1131. Ka mullu sai neil kahel kuul, pluss oktoobris, kui meres oli vett vähe ja laevaliiklus seetõttu häiritud, see piir ületatud. Viimase kümne aasta rekordkuudeni on siiski veel minna: 2013. aasta juulis lendas 1366 reisijat, 1300 reisija piir ületati ka 2010. ja 2011. aasta juulis. Lendude täituvus oli 54 protsenti ja lennumuster suuresti sama, mis kogu aeg – neljapäeval-reedel-laupäeval tullakse ja pühapäeval-esmaspäeval minnakse.
Erakordselt halb on aasta olnud ilma tõttu ära jäänud reiside suure arvu poolest – neid on olnud 33. Võrdluseks, et mullu jäi neid samal põhjusel ära vaid 12. Kahju on ka seetõttu, et kulutus tuleb ikkagi teha – nimelt maksab maavalitsus ärajäänud lennu eest kaks kolmandikku tavareisi tasust. Ühe lennureisi hüvitis on 1520 eurot, seega on ka ärajäänud reisi eest makstav summa päris suur.
Äsja, 28. augustil oli esimene juhtum, kus Hiiumaa liini reis jäi ära tehnilise rikke tõttu – lennuk maandus Kärdlas, kuid ei suutnud enam startida tagasilennule pealinna. “Mina tehnilisel põhjusel reisi ärajäämist selle vedajaga ei mäletagi – Kuressaares jäi üks reis ära,” lisas Sedrik.
Keeruline nimi
Praegune vedaja, Leedu päritolu Transaviabaltika alustas liini teenindamist 20. juunil 2016 kaubamärgi Saarte Lennuliinid (SLL) all. Liini teenindab Jetsream 31/32, mis kevadel tegi läbi uuenduskuuri ja lendab nüüd ka SLL värvides.
Hiiu Lehele on tulnud signaale, et välismaalastel on veebilehte selle nime www.saartelennuliinid.ee tõttu keeruline netiavarustest leida, lugeda ja ka tähthaaval hääldada nagu seda inglise keeles tihti tehakse. Ka teavad välismaalased Hiiumaad-Saaremaad rohkem Dagö ja Öselina ning pikka eestikeelset nime on keeruline osadeks harutada.
Ettevõtte kõneisik Rene Must ütles, et veebilehe nimemuutmist siiski ei kavatseta, kuna “see on otsene nimetus ning inglisekeelses versioonis oleks keeruline säärast nime leida”.
Hea on see, et aprillist saab piletite eest tasuda ka krediitkaardiga, see tähendab, et lennupileti saab ette ära osta ka teises riigis olles või elades.
Hea on ette teada ka seda, et järgmise aasta lendude maht on sama, mis tänavu. Praegu on koostamisel järgmise aasta lennukalender, mis suures osas jääb samaks. Lennulepingu võtab likvideeritavalt maavalitsuselt üle maanteeamet, kuna tegu on riigi tellimuse ja maakondadevahelise teenusega. Uue hanke korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Vaja kaht lennukit
Väikest nagelemist hiidlaste-saarlaste vahel on põhjustanud lennuajad. Kuna liini teenindab üks lennuk, jõuavad saarlased pealinna märksa hiljem kui hiidlased, kuid hiidlased pole nõus oma eelisest loobuma.
MKM on ette valmistamas uut hanget, kuna leping praeguse vedajaga kestab maini 2019.
“Oleme saarlastega ühte meelt, et nii hiidlaste kui saarlaste vajadusi saab täita ainult sel juhul, kui kummalgi liinil on üks lennuk – see on meie sõnum,” ütles
Sedrik. “Parimad väljumisajad kattuvad, aga kuna praegusesse riigihankesse on sisse kirjutatud üks lennuk, peab paratamatult üks väljalend ootama.”
Paraku on hommikune lend hiidlaste jaoks ainus võimalus, kuidas jõuda pealinna kella üheksaks, kui paljud asutused tööd alustavad. Ka on hommikuse reisi aeg sätitud nii, et juhul kui see ilma tõttu tühistatakse, jõuavad reisijad veel kell 8.30 Heltermaalt väljuvale laevale.
Hiiu ja Saare maavalitsused on koostöös maanteeameti ja MKMiga tegemas lennureisijate küsitlust, mida varem pole tehtudki. “Tahame täpsustada, kes on praegused lendajad; kes on need, kes võiksid veel lennata ja millised on lennureisijate vajadused ja ootused,” selgitas Piret Sedrik, et uuringu tulemused võiks olla abiks uue hanke korraldamisel.
