Vaadates poliitikute lubadusi ja kõige tõenäolisemaid valitsuskoalitsioonide variante, ei saa olla kahtlustki, et Tallinn-Rohuküla raudtee liipreid hakatakse piltlikult öeldes maha panema kohe pärast valitsuse ametisse astumist. Muidugi juhul, kui lubadused peavad.
Raudtee vajalikkuse küsimuses valitseb nimekirjade esinumbrite vastuste järgi haruldane üksmeel. Ei paista olevat ühtegi põhjust, miks peaks keegi raudtee ehitamisest keelduma. Poliitiline tahe on olemas. Tõsi, seda küll vaid pigem suurtel erakondadel, kes ka ühel või teisel viisil valitsuse moodustavad. Eesti 200 ja Parempoolsed on raudtee osas pigem kahtleval-kaalutleval seisukohal. Siiski näevad kõik erakonnad, et võimalik raudtee elavdaks ka Hiiumaa elu-olu.
Teist võimalust pole
Kõige tulihingelisemad raudtee pooldajad on EKRE ja Keskerakond. „Haapsalu raudteele pole alternatiivi, see peab tulema!!!“ kinnitab Helle-Moonika Helme. Jaanus Karilaid Keskerakonnast sekundeerib talle ja ütleb, et tema koduerakond on raudtee valmimise otsusele kohe alla kirjutama peale nende osalusel moodustuva koalitsiooni tekkimist. Nii Helme kui Karilaid märgivad, et nende valitsuses oleku ajal töö raudtee tulekuks käis.
Helme ütleb kokkuvõtlikult, et raudtee annaks Läänemaale ja Hiiumaale regionaalpoliitiliselt täiesti uue hingamise ning elu muutuks kõvasti paremaks.
„See muudaks elu Hiiumaal ja Läänemaal 21.sajandi mõistes elamisväärseks, sest mugava ja kiire liikumisvõimalusena tagaks see toimetuleku, hakkamasaamise ning rahvastiku kasvu ka neis kohtades, mis praeguseks on juba muutumas või muutunud perifeeriaks,“ loetleb Helme raudtee plusse ja lisab juurde veel turvalise liiklemise. Eesti kehvade ilmastikutingimuste ja aina halveneva teehoolduse juures on autoga liigeldes koju jõudmine tema sõnul teinekord eluküsimus.
Jaanus Karilaid märgib, et Keskerakond näeb raudtee küsimuses sotside, Isamaa ja EKRE toetust. Kuid kõige suurem garantii on tema sõnul ikkagi see, kui Ratas saab peaministriks.
Keskerakonna ringkonna esinumbri vaist ei peta. isaks EKRE pooldamisele, annab raudteele rohelise tule ka sotsiaaldemokraat Reili Rand ja Isamaa esinumber Mart Maastik.
„Olen hiidlasena tulihingeliselt sellise võimaluse lisandumise poolt,“ kinnitab Reili Rand ja lisab, et ka tema erakonna jaoks on tegemist olulise regionaalpoliitilise küsimusega.
Ranna sõnul oleks Rohuküla raudtee suur võimaluse Hiiumaa transpordilahenduste ümbermõtestamiseks pikemas vaates. Rohesaare mõtteviis peab jõudma ka transpordikorraldusse.
„Rong aitaks vähendada üksinda autoga reisijate arvu ning soosiks reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja saare vahele,“ selgitab Rand ja lisab, et väljakutseks saaks olema Hiiumaasiseste ühenduste parandamine.
Nagu Viimsisse sõit
Isamaa esinumber Mart Maastiku sõnul vähendab iga Tallinnast kaugemale viiv ühendus ääremaastumist ja loob lisaväärtust piirkonnale. Tema sõnul oleks 45 minutiline sõit Tallinnast-Rohukülla sama, mis autoga ummikutes istudes kulub Tallinna kesklinnast Viimsisse sõiduks.
„Nii tekiks ühelt poolt võimalus elada puhtas mereäärses looduses ning töötada Harjumaal, kus rohkem töökohti. Teiselt poolt aga suureneks nii Haapsalus kui Hiiumaal turistide arv, mis elavdaks kohalikku majandust,“ mõtestab Maastik võimalikku raudtee loomist.
Reformierakond, kelles raudtee eestvedamise juhtveduriks olev Keskerakond liitlast ei näe, on aga samuti raudtee rajamise poolt. Esinumber Kalle Laanet ütleb, et temagi Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma liige. Sinna kuuluvad ka esimehena Karilaid, aseesimehena Helme ja liikmena Rand.
„Piirkondade arengu eelduseks on head ühendused. Kindlasti annab lisaväärtust raudteeühenduse loomine Tallinna ja Rohuküla vahel Hiiumaa ja Läänemaa arengule,“ ei lasku Laanet detailidesse.
Raha ei tule seinast
Kui suurematel erakondadel on siht silme ees, siis Eesti 200 ja Parempoolsed küsivad esmalt, et kuskohast tuleb raha?
Eesti 200 esinumber Kalev Stoicescu sõnul on raudtee ehitamine kindlasti arutamist väärt küsimus, sest sellel suunal peab reisimise kvaliteet paranema. Tema näeb, et esmalt uuritaks kõikvõimalike transpordiliikide plusse ja miinuseid ning leitaks ka lahendust näiteks Hiiumaa enda transpordivõrgu parandamiseks.
„Me peame igal juhul arvestama rahaliste võimalustega. Raudtee ja sellega seotud infrastruktuuri ehitamine on mahukas ettevõtmine,“ tuletab Stoicescu meelde. „Teisalt tuleb arvestada reisijate arvuga ja selle hooajalise kõikumisega ning muidugi ka rajatava taristu edaspidiste kuludega.“
Tema sõnul oleks raudtee rajamisel abiks Euroopa Liidu toetused, kui see võimalik on.
Parempoolsete esinumber viiendas ringkonnas Kristjan Vanaselja ütleb raudtee teemat kommenteerides esmalt, et tema seisukoha näol on kindlast tegu ebapopulaarse lähenemisega: „Haapsalu raudtee rajamisest ja pikendamisest Rohukülani võime rääkida siis, kui hädavajalikumad investeeringud, mis saarele rohkem kasu toovad, on tehtud.“
Ta on nõus, et igasugused ühendused on vajalikud. Samamoodi nagu raudtee, on seda ka uued elektriliinid, valguskaablid, maanteed või laevaühendused.
„Hiiumaale annaks täna Rohukülani kulgevast raudteeliinist rohkem kasu korralik elektri põhi- ja jaotusvõrk, mis tagaks stabiilse ja kindla elektrivarustuse; täiendav parvlaev, mis suurendaks liikumisvõimalusi saare ja mandri vahel ning kiire interneti võrk, mis võimaldaks saarel luua suure lisaväärtusega kõrgepalgalisi töökohti,“ loetleb Vanaselja ja ütleb, et otsuseid tuleb teha vajadustest lähtuvalt, mitte emotsiooni pealt.
„Raha ei tule seina seest ja riigi ülesanne on seda vastutustundlikult investeerida,“ ütleb Kristjan Vanaselja.
Raudteest ja veel paljudest teistest teemadest saab rääkida juba 9.veebruari õhtul Kärdlas, restoranis Kork, kus toimub Hiiu Lehe suur valimisdebatt.
