Noorte tantsijate sõnul on kaheteistkümne aastaga Kärdla kultuurikeskuse saalist saanud nende teine kodu ja trupikaaslastest justkui perekond.
Enamus kolmanda lennu üheteistkümnest lõpetajast jõudis tantsuni juba esimeses klassis. Nüüdseks on nad koos tantsinud juba 12 aastat ja ees seisab stuudio lõpetamine.
“Mäletan kui Tiina klassiuksest sisse astus ja tantsutrenni avaldused tõi,” meenutas Marion Demus, kuidas tema Tiina Kaevu tantsustuudiosse jõudis.
Saara Kattel ja Marii Vispel rääkisid, et kohtusid õpetajaga tänaval, kus ta neid trenni kutsus. “Mõtlesime, et miks mitte, loomulikult proovime,” meenutas Kattel.
“Väiksena nägin Lastefestivalil Tt-stuudio tantsijaid esinemas ja mõtlesin, et tahan ka suurena midagi niisugust teha,” kirjeldas Emma Kaups oma esimest kokkupuudet tantsustuudioga.
Eredaim emotsioon
Aastate jooksul kogetust on eredaimalt meeles emotsioonid peale suuremaid esinemisi ja pikemate ettevalmistusperioodide lõpul.
“Kord, kui sõitsime Koolitantsu festivalilt bussiga juba kodu poole, tuli kõne, et saime laureaaditiitli – see emotsioon, mis meelde jäi, oli võimas,” kirjeldas Dana Lukk enda eredaimat mälestust.
Tantsuõpetaja Tiina Kaevu sõnul polnud too esinemine just nende kõige õnnestunum: “Esiteks oli Saara haigestunud ja ei saanud tulla, teiseks oli meie proov enne esinemist üks ekstreemsemaid.” Kuna õpetaja oli juba eelnevalt osa tantsijatega Tallinnas ja ülejäänud tulid linna alles järgmisel päeval, juhendas ta parvlaeval(!) proovi tegevaid tüdrukuid läbi telefoni! “Panime paika uued joonised ja saime korra koos läbi tantsida,” meenutas ta.
Tüdrukute esinemist saalist vaadates aga märkas õpetaja vigu, mis teda kukalt kratsima panid. “Kui tüdrukud siis lavalt alla tulid ja minult küsisid, et kuidas läks, ütlesid nad juba minu ilmet nähes, et ära parem ütle.”
Just seepärast olid emotsioonid laes, kui teatati, et just nemad on saanud laureaaditiitli. “Teades tüdrukute enesekriitikavõimet, mis on vahel isegi suurem kui minul, siis tegelikult me ju tundsime, et see ei olnud esitus, millega laureaaditiitel koju tuua,” märkis Kaev. “Ilmselt oli see võit seda magusam, sest tuli nii ootamatult.”
Õppinud muudki
“Oleme Tiinaga juba väiksest peale koos reisinud ning ta on meile algusest peale õpetanud, kui oluline on viisakus,” rääkis Emma Kaups. Ka rõhutab õpetaja alati, et kui kuskil ööbitakse, peavad hotellitoad lahkudes maha jääma puhtad ja korras.
Marta Eller rääkis, et on tantsustuudio aastatega õppinud kohusetunnet ja reisidel tuleb alati ise oma asjade eest hoolitseda.
“Paljudes trennides ei juhtu midagi kui minemata jätad, meil on aga meeskond ja kui sina otsustad mitte trenni minna, siis vead sellega kogu meeskonda alt,” selgitas Emma. “Isegi kui väga ei jaksa, ikkagi tuleb kohale minna!”
“Ma arvan, et tantsutrenni distsipliin on väga palju juurde andnud ja võtame elus ka muid asju tõsisemalt ja suhtume vastutustundlikumalt,” lisas Saara.
Emma sõnul on Tiina Kaev treenerina hooliv ja siiras, samas karm ja kuri: “Täpselt niisugune nagu vaja, seepärast võtamegi kõik tantsimist tõsiselt.”
Tema sõnul on tantsutreeningute tulemuseks ka hea füüsiline vorm: “Kui võrrelda koolis kehalise kasvatuse tunnis tüdrukuid, kes käivad tantsimas, nendega, kes ei käi, siis näiteks rüht, kehahoiak ja tasakaal on meil paremad.”
On tulnud ette ka hetki, mil tüdrukud on tundnud, et nüüd aitab ja enam ei jaksa. Seda, mis edasi tantsima motiveerib, on siiski rohkem. “Oleme nii palju juba koos olnud, et on tekkinud ühine hingamine – meie sõpruskond ja Tiina on meile kõigile kallid,” rääkis Marta Eller.
Saara Kattel meenutas, et võttis vahepealt tantsimisest aastase pausi ja tundis kadedust, kui teised “tantsukast” rääkisid, aga tema ei saanud asjadest aru, sest polnud trennis käinud. Kui tavaliselt kipubki paus pikemaks venima ja aeg-ajalt ei tuldagi enam trenni tagasi, siis Saara otsustas siiski edasi tantsida.
Lõpetavad lavastusega
Tiina Kaev pidas juba eelmisel aastal plaani, kuidas võiks kolmas lend oma karjääri stuudios lõpetada. Esimene mõte oli teha kontsert, kus iga lõpetaja saaks tantsida üht rolli. Oma mõtted jättis ta siiski vaka alla, et ära oodata tantsijate arvamus, mida nemad ise tahavad. “Nendega vesteldes oli arutelu lõpppunkt ikkagi see, et nemad soovivad etendusega lõpupidu.”
Seejärel hakkas õpetaja lugema… eesti muinasjutte. “Minu jaoks on selle rühmaga tihedalt seotud Eesti temaatika, sest nad armastavad väga eesti autoritantse,” selgitas Kaev, miks otsustas lõpulavastuse panna kokku mõne eesti muinasjutu põhjal.
Kuna tantsurühm koosneb ainult tüdrukutest, aga muinasjuttudes on tihti meeskangelased, tuli leida selline, kus kõik saaksid ikkagi täita naise või tüdruku osa. Nii jõudis ta Silvi Väljali looni “Jussikese seitse sõpra”. “Miks ei võiks Jussikese asemel olla Juulike?” tuli talle mõte ja nii sai lavastus nime “Juulikese rännak Pühapäevamaale”. Ka lõpetajad tulid treeneri mõttega kaasa. “Ükski lavastus ei sünni ainult minu visioonist või soovist – küsin alati tüdrukute arvamust,” kinnitas Kaev.
Läbivaks stiiliks etno
Nii sai Tt-stuudio viienda lavastuse läbivaks tantsustiiliks esmakordselt eesti etno ja kõik seitse peategelast kannavad Hiiumaa eri piirkondade rahvarõivaid.
Enamuse tantsudest on loonud Tiina Kaev, vaid kaks on teistelt autoritelt. Varasemast tuttavaid tantse on neli, ülejäänud on tehtud spetsiaalselt kolmanda lennu lõpuetenduseks.
Lavastuses kaasa tantsivate stuudio nooremate rühmade jaoks olid need esimesed katsetused eesti tantsu vallas. “Kuna mulle meeldib väga eesti etnotantse luua, siis olin natuke isegi ummikus, et nüüd on vaja hakata kasvatama uut rühma, kes samuti etnot armastaks ja kellega seda rada edasi käia,” rääkis õpetaja. Nüüd, mil etendus valmis, arvab ta, et on ehk lahkuvale rühmale juba mantlipärijadki leidnud: “Etnoteemalise etenduse lavastamine tuli just õigel ajal.”
Tt-stuudio tegutseb 2005. aasta maikuust, seega juba 13 aastat. Tänavuse kolmanda lennuga koos saab kokku 36 lõpetajat, neist 28 tantsisid stuudios gümnaasiumi lõpuni ehk 12 aastat ja 8 läksid peale 9. klassi lõpetamist mandrile kooli
Tiina Kaevu käe all jääb peale tänavuse 11 tantsija lõpetamist tantsusamme seadma veel 163 tantsijat, valdavalt lapsed ja noored, aga ka
16 täiskasvanut.
