Looduslikud pühapaigad saavad selgema määratluse

Enam kui 500 kaitse all olevale mälestisele lisatakse liik “ajalooline looduslik pühapaik”. “Looduslikud püha­paigad on meie rahvapärimuse oluline osa, mis viivad meid tagasi juurte juurde ning on ka tänapäeval kohalike jaoks väge ja tervist tugevdavateks kohtadeks. Uue mälestise liigi lisamine sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse ei too, kuid aitab saada riikliku kaitse all olevatest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest täpsema ülevaate,” selgitas reedel vastava käskkirja allkirjastanud kultuuriminister Tiit Terik.
2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadus sätestas uue mälestise liigina ajaloolise loodusliku pühapaiga. Seni kaitsti looduslikke pühapaiku peamiselt arheoloogiamälestistena, üksikutel juhtudel ka ajaloomälestistena. Kokku on muinsuskaitse all 555 looduslikku pühapaika.
Muinsuskaitseamet korrastas mälestiste liigitust. Selleks koondati ja analüüsiti ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele vastavate arheoloogiamälestiste andmeid, kasutades nii arhiiviallikatest, kultuurimälestiste registrist kui ka valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud infot. Mälestiste senine liik “arheoloogiamälestis” jääb kehtima pärast mälestise liigi “ajalooline looduslik püha­paik” lisamist, mille saab 538 mälestist.
Kokku on riigi kaitse all ehk kultuurimälestiseks tunnistatud 555 ajaloolist looduslikku pühapaika – 244 ohvrikivi, 146 ohvrikohta, sh hiiepaigad, 110 ohvriallikat, 27 ohvripuud, 15 ristimetsa või ristipuud ja 13 liukivi. 105 Eesti kihelkonnast on looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas, sh neljas Hiiumaa kihelkonnas. Kaardistamine on lõppjärgus viies kihelkonnas, mis kõik asusid Pärnumaal.

Toimetaja
HARDA ROOSNA