Lauka kooli ja vist juba tema endise direktori ümber toimuv on tekitanud palju emotsioone ja vastasseise. Kuna emotsioonid on alati kallutatud ja neis kajastuv tegelikkus moonutatud, tasub vaadata fakte ja seda, milline on kõige taustal reaalsus. Allpool toodud kiire analüüs ehk aitab olukorda selgitada.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1 punkti 2 järgi on munitsipaalkooli pidajaks vald või linn. Sama seaduse § 80 alusel kuulub ka kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsuse pädevusse.
Vallarahva kõrgemaks esindusorganiks on volikogu. Mis tähendab, et volikogul on kõige kaalukam roll suurte ja oluliste otsuste langetamisel. Üheks volikogu pädevuseks on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punktis 34 nimetatud “valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine”. Sama paragrahvi punkt 36 lisab sellele “valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine”.
Seega, kui Hiiu vald otsustas ümber korraldada kohalikku koolivõrku, on see täielikult tema õigus.
Ei hakka analüüsima, kas kõik otsused ja tegevused olid kooskõlas ka suuliste ja kirjalike kokkulepetega. Jäägu see asjaosaliste arutada. Tõusnud emotsioonide taustal võib vaid öelda, et seesuguste kaalukate otsuste juurde kuuluv kommunikatsioon oli vilets ja kriitilisel ajal tehtud otsused mitte kõige nutikamad. Ega muidu hakatud koguma protestiallkirju ja peetud koosolekuid.
Ühest küljest on ülimalt tunnustust vääriv kui kohalik kogukond oma ümber toimuvast sedavõrd hoolib. See on selge märk kasvavast kodanikuühiskonnast. Teisalt tasub alati mõelda: kas kokku tuldi vaid selleks, et aur välja lasta, või selleks, et olukorda muuta?
Nagu paljudel sarnastel juhtudel, on enamik protestijatest juba ette veendunud olukorra lootusetuses. Et see päris nii ei ole, tasub taaskord meenutada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mille § 32 punkt 1 ütleb järgmist: “Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul”.
Hiiu valla kodulehe järgi oli Hiiu valla elanike arv selle aasta 1. augusti seisuga 4699 inimest. Isegi kui kõik nad oleksid hääleõiguslikud, oleks 1 protsent 47 inimest. Seega piisanuks Laukal sel esmaspäeval kokku tulnud ja protestipöördumisele oma allkirja andnud 104 inimesest rohkem kui kaheks algatuseks volikogu istungile. Ja kuna volikogu istungid on avalikud, oleks kõigil õigus ja võimalus nende otsuste menetlemist vaatama minna.
On muidugi veel variante, et olukord muutuks. Kõige lihtsam, et volikogu muudab ise oma otsust, sest tunneb valijate ja kogukonna survet. Teiseks võib koalitsioon alati ka ise muutuda ja kolmandaks on valijal alati võimalus oodata järgmisi valimisi.
Kõik see on puhas ja aus demokraatia. Seepärast ei tasu kurta, et “meie nagunii midagi muuta ei saa”.
Aivar Viidik
Hiiu valla elanik
