Connect with us

Transport

Laevakompanii kasutas noore hiidlase puhul JOKK-skeemi

Riik võib küll kaitsta ajateenistuses olija õigust töökohale, kuid tööandja Saaremaa Laevakompanii, suutis seadusesättest mööda minna nii, et tulemuseks on JOKK.
Saaremaa laevakompanii (SLK) lõpetas töölepingu ajateenistuses oleva Hiiumaa noormehe Matiga (nimi muudetud), kuid jäi õigeks nii töövaidluskomisjonis kui kohtus. Ja ometi on töö­lepinguseaduses kirjas, et tööandja ei või töölepingut üles öelda ajal, kui töötaja on ajateenistuses; selleks ajaks tööleping peatatakse.
Käsk: Kirjuta avaldus
Mati (24) töötas SLK-s vanemmadrusena jaanuarist 2008, peale koolipraktikat samas firmas.
Sama aasta märtsis sai ta kaitseressursside ametilt teate ajateenistusse kutsumisest 28. septembrist 2009. Mati helistas juba 2009. a suvel SLK personalijuhile Eva Viiresele ja teatas, et sügisel ootab ees ajateenistusse minek.
Septembris helistas Viires talle ja käskis noormehel kirjutada töölt vabastamise avalduse ning ühtlasi lisada avaldusele koht, kuhu saata tööraamat. Noormees, kes oma esimest tööandjat täielikult usaldas, tegi kõik nagu kästud, kirjutas 11. septembril avalduse, milles palus end “vabastada töölt alates 24.09.2009. a seoses kaitseväeteenistusse kutsumisega”, lisas nagu kästud lause “Tööraamat palun saata” ja märkis oma koduse aadressi.
Mati ei aimanud hetkekski, et personalijuhi käsku täites annab ta tööandjale argumendi, millega laevakompaniid hilisemas töövaidluses esindanud jurist Jüri Reede väidab, et “ta ise on töölepingu üles öelnud. Tema soovi tööleping lõpetada kinnitab avaldus tööraamatu tagastamissooviga”.
Laeva tüürimehe juuresolekul allkirjastas Mati avalduse ning andis tüürimehe kätte ka kaitseressursside ameti teate tööandjale – aluse töölepingu peatamiseks kaitseväeteenistuse ajaks. Mõlemad dokumendid jõudsid personalijuhi kätte ning nende alusel vormistas Viires noormehe töölt vabastamise.
Mati: Olin heauskne ja usaldasin tööandjat
Mati sai lisalepingu meretööde lepingu lõpetamise kohta kätte kaks päeva enne kaitseväkke minekut. “Ma ei süüvinud selle sisusse, olin heauskne ning usaldasin E. Viirest,” kirjutas Mati seletuskirjas tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile.
Ta selgitas, et põhjust tööandjat usaldada oli seda enam, et Viires lubas telefonis kevadel taas tööd ning kehtima jäi ka lepingu lisa, milles Mati kohustus tagasi maksma täiendõppe kulu juhul, kui tema tööleping lõpeb enne 2011. a kevadet. Raha tagasi aga ei nõutud ja nii läks Mati südamerahus kodumaad teenima.
Pärast ajateenistusest naasmist esitas 25. mail 2010 ta avalduse enda tööle ennistamiseks, kuid avastas üllatusega, et tal polegi enam töökohta. “28. mail kirjutatud tööle ennistamise avalduse sai Eva Viires kätte ja oli selle üle äärmiselt pahane,” kirjutas Mati seletuskirjas tööinspektsioonile.
Mati pöördus oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni ja kohtusse ning taotles töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist ja tööle ennistamist koos töötasu hüvitamisega.
Paraku jäi ta mõlemas instantsis kaotajaks. Põhjusel, et asi oli aegunud.
SLK: Tulime noormehele vastu
Saaremaa laevakompanii jurist Jüri Reede kirjutas vastuses töövaidluskomisjonile, et töötaja ise esitas töölepingu ülesütlemise avalduse 11. septembril palvega vabastada end töölt 24. septembrist 2009 ja “SLK tuli Töötajale vastu ning ei nõudnud TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30päevase etteteatamise tähtaja järgimist”.
Samast kirjast selgub, et SLK ei leia, et Matil oleks üldse õigust töölepingu üles­ütlemist vaidlustada. Samuti ei pea SLK kaitseteenistuses olemist mõjuvaks takistuseks nõude esitamisel, st aegumistähtaja peatumiseks.
See tähendab, et kui Mati oleks aru saanud, et SLK käsitleb tema avaldust töölepingu lõpetamise, mitte peatamisena ajateenistuse perioodiks, tulnuks see vaidlustada hiljemalt 24. oktoobril 2009.
Paraku oli Mati sel ajal juba kaitsejõududes ja täitis nn noorteaega.
Samas viitab SLK jurist ka järgmise tähtaja aegumisele: “Töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et alates 28. maist 2010 ei olnud tal mingeid takistusi kolmandate isikutega suhtlemiseks. Nimetatud päeval esitas ta väidetava avalduse SLK-le töökohale ennistamiseks. Avaldus töövaidluskomisjonile on aga esitatud kas 10. või 12. juulil 2010 (kuupäev ebaselgelt loetav). Seega on avaldus töövaidluskomisjonile esitatud rohkem kui 30 päeva möödumist arvestades 28. maist 2010.”
Sõnad “väidetavalt”, “kuupäev ebaselgelt loetav” ja fakt, et selgituses jättis SLK jurist lisamata, et töölepingu lõpetamist taotles Mati seoses ajateenistusse kutsumisega ja avaldusele lisas ka kaitsejõudude ameti teatise, jätavad mulje, et tööandja esitab pooltõdesid.
Otsused: Asi on aegunud
Juhtunust rääkis ajalehele noormehe ema Eha (nimi muudetud), kes märkas Hiiu Lehes ilmunud Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe kirjutist sellest, kuidas komisjoni istungid toimuma peavad. Artiklis kirjutatakse, et töövaidluskomisjoni kuuluvad Hiiumaalt kuus kaasistujat, “kes on kohalikud inimesed ning tunnevad seetõttu hästi nii olusid, inimesi kui ka ettevõtteid” ning et istungil osalevad nii tööandja kui töövõtja esindajad.
Töövaidluses, milles Mati vaidlustas enda töölt vabastamise ajateenistuse olemise ajal, käitusid töövaidluskomisjoni juhid ema meelest teisiti.
2010. aasta 15. septembril teatati Matile telefonitsi, et töövaidluskomisjoni istung lükatakse kuu aega edasi kuna tööandja st Saaremaa Laevakompanii esindaja ei saavat istungile tulla.
Kui kätte jõudis 15. oktoober, helistati, et istung lükkub veel poolteist tundi, kuna on tuuline ja laev hilineb ning hiljaks jäävad nii komisjoni liikmed kui tööandja esindaja.
“Läksime poisi autoga kohale, istusime ja ootasime. Aeg läks veel veerand tundi üle, poiss ootas nad rahulikult ära ja siis tulid kohale töövaidluskomisjoni liikmed: kaks naisterahvast tulid sisse, kolmas, meesterahvas sisse ei tulnud. Tööandja esindajat ei olnud. Poisile anti paber kaasa, öeldi, et tutvu sellega, kui leiad, et selles on vasturääkivusi, mis sulle ei sobi, siis anna meile teada. Siis öeldi, et kahju, et teiega nii tehti ja oligi kõik,” nii kirjeldas ema tol oktoobri­päeval toimunut.
Paraku ei saanud kumbki aru, et töövaidluskomisjoni istungit sisuliselt ei toimunudki.
Jurist: Poisiga käituti väga inetult
Jurist Anu Pielberg, kes on töövaidluskomisjonis Hiiumaa poolne kaasistuja olnud 1996. aastast, selgitas, et nimetatud vaidluses sisulist arutelu ei toimunudki juhtumi aegumise tõttu. “Kui asi on aegunud, ja üks osapool esitab taotluse asja lõpetamiseks aegumise tõttu, siis juhtumi sisulist arutelu ei toimugi,” selgitas ta.
Samast aegumise põhjendusest lähtus ka Saare maakohus kui ei võtnud Mati avaldust sisuliselt üldse arutada.
“See, et asja arutada ei võetud, ei tähenda, et kõik oleks korras – poisiga käituti tegelikult väga inetult. Ühelgi ettevõttel ei ole õigust lõpetada sellisel alusel töölepingut, kui töötaja läheb sõjaväkke ja toob vastava tõendi. Nad ei oleks tohtinud seda niimoodi teha,” kinnitas Pielberg.
Jurist selgitas, et noormees oleks kohe sõjaväest tulles pidanud esitama tööle ennistamise avalduse ja kui seda ei rahuldatud, siis õigel ajal esitama avalduse töövaidluskomisjonile. Teine osapool kasutas seda kohe ära, ehk kasutas ka venitamistaktikat ning kui vaidlustamise tähtaeg möödas, polegi enam midagi teha.
“Töötaja ja tööandja suhe on partnerlussuhe ja pooled peaksid suutma omavahel tööasjad selgeks rääkida,” lisas Pielberg.
Tema soovitus on tööandjat pimesi mitte usaldada, töölepinguid korralikult lugeda ja vaidlustamise tähtaegu silmas pidada.
Samuti võiks nõu küsida, kui midagi selgusetuks jääb – tööinspektsiooni tasuta infotelefon tööõiguse küsimustes on 640 6000. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Avalduse esitamise ajaks loetakse avalduse postipanemise kuupäeva.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...