Kõigi muude suvelaagrite kõrval on noorte jahindus- ja looduslaager üsna erandlik, põneva laagriprogrammi üheks tõmbe-
numbriks on võimalus lasketiirus relvadest lasta.
Laskmist harjutama läksid laagrilised laupäeval. Selleks jagati üle Eesti laagrisse kogunenud 36 õpilast kahte rühma, millest üks alustas Paluküla lasketiirus, teine Pihlaraba laskepaigas ja pärast tehti vahetus.
Laagrit korraldanud mittetulundusühingute Eesti Jahinaised (EJN) ja Eesti
Jahimeeste Selts (EJS) partnerina olid lasketiirudes lapsi vastu võtmas Hiiumaa Jahimeeste seltsi laskeinstruktorid. Palukülas tutvustas päästeameti Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma lasketiirus kehtivaid reegleid ja ohutusnõudeid, seejärel asuti laudade juurde, kus olid ootel erinevad jahi- ja sportrelvad.
“Kui lask läheb mööda, sellest ei ole mitte midagi. Selleks sa oledki siia tulnud, et proovida. Lasketiirus võib mööda lasta niipalju kui vaja ja niikaua harjutad, kuni hakkad pihta saama. Siis saad metsas ka pihta, seal tuleb täpne lask teha,” selgitas Aasma noormehele, kel sportpüssi käes hoides käsi natuke võbises.
“Laskmise harjutamine lasketiirus on osa jahipidamisest,” rääkis laagritoimkonna liige Pille Rosin, kes EJN ridadesse kuulunud kaheksa aastat ja töötab politseinikuna. Tema sõnul oli laskmine ka eelmisel, kaks aastat tagasi toimunud sarnase laagri üks oodatumaid tegevusi. Tookord oli keskmes pärand-, loodus- ja jahikultuur ning hea vastukaja innustas laagrit uuesti tegema.
“Imelik tunne on lasta, aga tore ka, kuigi enamus läks mööda,” ütles esimest korda elus relva kätte võtnud Rooslii, kes sügisel läheb Ruila põhikooli kuuendasse klassi. Tema järel õhupüssist lasknud noormehelt jäi nimi küsimata, aga koos temaga sai rõõmustada, et kõik lasud olid tabanud kümnesse – seda näitas märklaualt võetud paberileht.
Kevadel põhikooli lõpetanud Mihkel vastas küsimusele, mis teda laagris kõige enam huvitab, et kõik huvitab. Ta käib vanaonuga metsas ja on jahil kaasas olnud. “Laskmist tahan rohkem harjutada, et käsi kindel oleks,” ütles ta välja ühe oma soovi.
Vahepeal ununesid isegi mobiilid
“Programm on nii äge, et tahaksin ise samuti terve laagriaja kaasa lüüa,” ütles EJSi tegevjuht Tõnis Kõrts ja kahetses, et sai osaleda vaid avamispäeval RMK Ristna külastuskeskuses.
Esimesel laagripäeval oli külaliseks jahispetsialist ja looduretkede juhendaja Peeter Hussar, kes tutvustas laagrilistele Eesti metsades elavaid ulukeid, näitas uluki-
nahku, -koljusid, sarvi ja lõualuid ning tõi esile seosed ulukite elutingimustega. Taksidermist ja hobikirjutaja Andres Lehestik rääkis laagrilistele jahisaaduste väärindamisest ja topiste valmistamisest ning suuremad poisid kasutasid võimalust õmmelda oravanahka selga mannekeenile.
Lisaks lasketiirus toimunud laskeharjutustele said lapsed proovida Pärnumaa spetsialistide juhendatud vibulaskmist laagriplatsile ülesseatud vibulaskeväljakul. Viimasel päeval tehti läbi Huntloc demojaht Mardihansu lahe äärsetel matkaradadel.
Programmis oli esmaabi oskustega jahinaiste ülevaade sagedamini esinevatest hädaolukordadest, mis looduses liikudes võivad juhtuda. Nad õpetasid, kuidas sellistel puhkudel tegutseda, samuti harjutati matkal kasulikke oskusi nagu kompassi kasutamine ja lõkke tegemine.
Tehti ka ringsõit giid Marge Filipenko juhendamisel, et tutvuda mõnede Hiiumaa vaatamisväärsustega, sest enamik laagrilistest olid saarel esimest korda.
Pille Rosina sõnul osutus väga menukaks käsitöö töötuba, kus näiteks sai luutükkidest ehteid valmistada. Ta lisas, et kogu programm on olnud ette teada, nagu ka see, et mobiilide jaoks on eraldi aeg peale õhtusööki. “Vahva on näha, et pakutust osavõtt on paljudele ahvatlevam kui telefoni teel suhtlemine,” märkis ta.
