Küla Karla Na, tervidus teitele!
Na, sool oo kindla peele kuusk jüba jöuludega tuba toodud, mool muidud ka, a ma pea
ütlema, et äga sennega pole mette lihtne, kui sool omal sösust metsa äi ole, kus poold sa puu maha vetta saad.
Ja kuuse ma too ega aasta metsast, mida mool omal küll äi ole, a kunts asje ma ka äi taha, see oo aamen kerigus.
Naagut ma ütlesi, äga see metsast otsimine kerge mette äi ole.
Üle eelmise aasta leks mool oma poolteist tundi ennem kui sösusele aidas kervega kallale menna, millega vanamor ka rahule jeeb. Sest vaada, meitel oo sedas, et äga ta kohe midad äi ütlegid, kui ma puu ole kuju toond. A siis kui kidast jühtub medele tulema ning kiitma, et vaada kui ilus kuusk tedel oo, siiss ma kuule kohe, et kas oo oksad nörgad vöi oo need alt ermus laiad, kas pole jälle mette nenda tihe, kut taris oo vöi oo tervenisti liiga pisine. Äga siiss vanamori meele järgi äi saa mette.
Ühe aasta ma töi oma meelest ühna nunnu jöulupuu, neh muidud oksad olid vehe örnad küll. Vanamor kaibas ehtimise aegu, et äi saa küindlaid panna, muljub oksa maha ning seda ähk teist muna p`saa ka mette riputa.
Eelmise aasta ma vetsi metsas ühna suure puu maha ning senne latvast sai siiss parajas välje saet. Nenda kui vanamor seda nägi, pani kohe kilkama, et senne oksad oo ermus arvad. Ma ütlesi siiss, et eelmis kordas oli äda, et äi kanna midad ehtimisasja ee, nüid peeks jo küll köva olema – sa vöid senne peele isegid pesu kuivama riputa.
A senne aasta oldi mooga rahul, sest kis aga köisid, nee kiitsid ja vanamoril pole ka midad ütelda olnd. Ainugene viga oli see, et sennel kuusel oli üks oks ülemise veerendi peeld tulematta jeend. Neh, küsi mille pärast – pisine akadus oli, a see oli umbe kasund ning sennega jeendkid. Vanamor otsis kappist siiss nöukse asja, kus 5-6 värvilist ehet krubus koos olid ning käskis senne sedamodi ülese riputa, et lage koht välje äi paista. Neh ning see leks täitsa asjaks ka – lapselaps oli mool sammati abiks ning mei saime ehtimisega easte korda, sest vanamor ise toimedas köökis lihaga. A ma arva, et kui ma oleks üksi ehtind, siis oleks kindla peele mingitsugune viga leitud, a et pisine tüdrug ka mooga seltsis ammedis oli, siiss kiidedi keik meite tulemust eaks.
A naagut ma aru saa, oo nüid metsast kuuse toomine ka maksu alla läind. Ühest külgest äga see jo kallis äi ole, sest ÄrrEmmKaa küsib kuni kahemeetrise kuuse eest 8 eurud koos käibe maksuga. Kuigid ma p´saa aru, miks jäuks see käibe maks veel oo, kui ma pea ise kuusel järel käima?
Sii juures oo üks teina asi, mes meki juure teeb ja see oo see, et ega asja eest tahedakse midad saada. Äga sii pole imesta siiss midad, kui ma tuleva aasta seenile lehe, antakse moole innakiri kaasa ja ma pea egase poole, kust ma riisiga maha veta 1 sendi tagasi panema, kukeseende ja puravikude eest tuleb kindla peele jüba 5 senti sambla sesse sokuta.
Kas siiss mede inimest oo töösti nenda tolgust, et ise äi muista illektri liinide alt, et nee puhtad oida, jöulupuud maha vetta? Ja et nenda kui luba kee, mintakse senne Arvesteriga vai mes ta oo, metsa ning tömmadakse ektari jägu maad lageks.
A parata äi ole midad, sennega peeme jälle leppima, naagut mei keikide asjadega leppind oleme.
Sennepärast ma soovigid soole uueks aastaks lepligust, natust önne ka, sest suurd niikutnii äi tule, tervist ja röömpsad meeld sammati
