Connect with us

Uudised

Kuum ilm meelitab randa

Anu Pallas
Kui eelmise nädala algul oli merevesi Kärdlas 13–14 kraadi, siis reedel mõõdeti seal juba 18 ja Heltermaal koguni 21 soojakraadi, mis lisaks suplejaile sobib hästi ka sinivetikatele.
Nädalavahetusel tuli teade, et Eesti põhjarannikul on meres sinivetikad juba kiiresti kasvama hakanud ja vesi muutunud mürkroheliseks.
Hiiumaa ametlikes supluskohtades, Kärdlas Hausmal ja Rannapaargu juures, Tõrvaninal, Luidjal, Liivalaukal ja Kassaris võttis terviseamet viimati veeproove 8. juulil ja siis oli vee kvaliteet kõigis kuues kohas väga hea.
Kõrgessaare osavalla ainsas ametlikus ujumiskohas Luidjal oli laupäeval rahvast murdu. Muidu kristallselge vesi oli kalda ääres pisut sogane nagu siis, kui vetikas vohama valmistub. Sama võis täheldada ka Kassaris, kus vesi oli laupäeva õhtul samuti veidi hägusaks tõmbunud.
Osavaldadest öeldi Hiiu Lehele, et põhimõtteliselt peaksid suvitajad veeproovide andmed ja nende uuendused ametlikes supluskohtades ka üles leidma – reeglina asuvad need veeohutusstendidel.
Lisaks ametlikele supluskohtadele käiakse ujumas ka mujal randades, kus veeproove ei võeta ja vee kvaliteedis peab ise veenduma.
Pühalepa osavallas käiakse peale Tõrvanina ujumas veel mitmel pool, näiteks Vahtrepal ja Värssu sadama juures, kus vald heakorral silma peal hoiab. Emmaste osavallas on lisaks ilus rand Prähnul, mis aga asub eramaal ja vald seal toimetada ei saa. Ujuda ei tohi Sõru sadamas, nagu sadamates üldiselt, kuid sadamast Tohvri poole jääval alal pole see keelatud. Käina osavallas on tuntud ujumiskohad ka Lussuliiva ja muidugi Piibunina.
Käina osavalla haldusjuht Tõnu Koppel ütles, et aeg-ajalt leitakse randadest prügi ja see tuleb muidugi ära koristada. Viimasel ajal siiski üha vähem ja tavaliselt viiakse prügi kogumispunktidesse, seda enam, et Hiiumaa külaliste jaoks toimib eelmakstud prügikottide süsteem. Randades, kus prügikastid puuduvad, tuleb suvitajal oma prügi kindlasti endal kaasa võtta.

ANU PALLAS

Sinivetikas muutub ohtlikuks lagunedes
Läänemeres elavad sinivetikad praktiliselt igal aastaajal, kuid suvel tekivad soodsatel tingimustel sinivetikaõitsengud avameres. Sinivetika vohamist soodustavad tuulevaikus ja päikesepaiste, kui avamere veetemperatuur tõuseb üle 15 kraadi. Avamerelt kanduvad vetikad randa sobiva tuule ja hoovustega. Sinivetikad ise ohtlikud ei ole, kuid vetikaraku lagunemisel erituvad mürgid, mis võivad põhjustada erinevaid tervisehädasid. Kui oleme sellise veega kokku puutunud, siis soovitatakse võimalikult ruttu end puhta veega üle loputada. Ohtlik vetikas jätab kividele ja kalda äärde sinise jälje ning veel on kopituse lõhn. Sinivetikad kaovad randadest tavaliselt koos ilmamuutusega.
Allikas: Maakodu

Veel lugemist:

Uudised

Kolmapäeval  Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis tuvastatud rannikureostuse eemaldamiseks korraldab Hiiumaa vald talgud. Vabatahtlikud on oodatud appi reedel,...

Digileht

Hiiu Leht 26. aprillil Neli naist avavad Viskoosas poe Osa Käina ajaloost sai kaante vahele Kevadist ürdikuningat tuleb tikutulega otsida Maarjakask astub kadakale kannule...

Uudised

Hiiu Lehe toimetuse poole pöörduti küsimusega, miks saeti Käina lähedal elektriliinide alt maha isegi kadakad, ometigi ei kasva ju kadakas kunagi nii kõrgeks, et...

Uudised

Päästeamet on reostust esialgu tuvastanud Kõpu poolsaare põhja- ja lõunakülgedes. Võimalik rannikureostus tuvastati Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis....