Lugesin 24. novembri Hiiu Lehest Tapio Varese artiklit kohast, kus suliseb arteesiakaev, mis hoiab ebaküpressi elujõulisena.
Samas meenus mulle, et samas kohas andis kunagi Toomas Kokovkin intervjuu Mati Talvikule saate “Ajavaod” jaoks. Kokovkin väitis intervjuus seoses meteoriidikraatriga, et Kärdla arteesiaveed saavad alguse Palukülast. Nimelt on kraatri servades ühelt poolt Paluküla mägi, teiselt poolt Tubala mägi.
Peale intervjuud tegin Toomas Kokovkinile teatavaks oma versiooni, et Kärdla arteesiaveed saavad alguse Pihla ja Määvli raba veest. Legendi järgi pidavat Pihla raba ja Kärdla kiriku torni tipp olema ühel tasapinnal arvestades kõrgust merepinnast (võib-olla on Pihla raba kandis ka mõni reeper?). Olles ise tööl Tubala metskonnas, olen nendes rabades kunagi käinud. Kui minna Aruseljalt vana Leigri metsavahikordoni poole kuni Laevametsani (ilusad pikad laeva mastipuud) ja keerata paremale, tuleb minna üle kinnikasvanud järve, mis õõtsub jalgade all ja jõuadki Pihla rabasse. Sealt jõhvikale minnes oli see järv vahel nii vett täis, et jalas pidid olema pikad kummikud.
Tubalalt Määvlisse minnes, ületades rabatee, on tee alt läbi truup (hiiu keeles trumm), kust saab alguse Nuutri jõe hargnemine. Selle trummi juurest hargneb kraav kaheks. Kraavi üks haru kulgeb läbi metsade Tubalalt metsameeste poolt ehitatud uue tee kraavini ja kraavi mööda kuni 35 kW elektriliinini ja edasi koos elektriliiniga.
Seda osa Nuutri jõe sängist on seoses teeehitusega muudetud. Vana jõesäng kulges läbi metsa. Esialgu lasid metsamehed kraavi kaevata kuni elektriliinini ühendamata seda Nuutri jõega, seejärel ujutas vesi talumaad üle. Võtsin ühendust metsameestega Nõmba ja Kärdla metskonnas, aga targemaks ei saanud.
Mulle oli teada, et kaevetööde projekt jäi poolikuks ja kraav oleks tulnud ühendada Nuutri jõega. Võtsin ühendust Andres Onemariga, kes oli tollase Hiiumaa metsamajandi peametsaülem ja üks asjalik mees selles liinis. Peagi sai 35 kW elektriliini trassiga kõrvu kulgev kraav ühendatud Nuutri jõega. Nii on Nuutri jõe looduslikku sängi muudetud ja kuivadel suvedel jääb see seetõttu kuivaks.
Teine haru, nagu eespool kirjeldasin, kulgeb mööda Määvli raba tee ääres, edasi mööda Roastu heinamaade otsast välja Järva talu taha ehk kunagiste Kannastu talumaade lähedale. See jõe haru pole kunagi kuivaks jäänud. Põhjuseks on Mõdumsoo allikad, mis täidavad jõe seda haru allikaveega. Mõdumsool olid ka kunagised Tubala meeste heinamaad. Sellest, et see Nuutri jõe osa pole kuivaks jäänud, annab tunnistust ka Kalju silla juures pidevalt voolav vesi.
Üheks selle versiooni tõestuseks on ka Koidmal väljavoolav allikavesi. Kulgevad ju Pihla ja Määvli raba enam-vähem sama trajektoori mööda. Kui minna Määvlist Kapastosse, on vahepeal Pikkselg, mis asub Pihla ja Määvli rabade vahel. Minnes mööda Pikkselga, on vahepeal madal maa, mida kasutati heina tegemiseks. Selle madalama maaga on Pihla ja Määvli rabad ühenduses. Minnes edasi, jõuame Saunaseljale, mis on kõrgem seljandik Pihla raba ääres ja seda mööda jõuab välja Laasimetsa. Paremale jääb soo (Põdrapadu), mis annab ka oma panuse Kärdla arteesiavetele.
Kuna Toomas Kokovkin on ka hilisemates intervjuudes väitnud, et Kärdla arteesiavesi saab oma veed Palukülast, tekib küsimus seoses ühendatud anumatega. Kui ülemises anumas vedelik puudub, kust saab siis vedelikku alumine anum ehk kust saab Palu-
küla vee, et varustada Kärdla arteesiakaevusid?
Kutsun seoses selle artikliga ka teisi teadjamaid inimesi samal teemal kaasa rääkima ja minu väiteid ümber lükkama.
ANTS LILLEÕIS
