Jälgi meid
Piletilevi 7-27.02

UUDISED

KUSEGA AJALOO HEAKS | Liitri kuse eest saab tasuta muuseumipileti

Hiiumaa muuseumi selle suve üks suurimaid ettevõtmisi on traditsioonilisel kombel villa ja riide potisiniseks värvimine. See tähendab aga, et muuseumil on vaja sadade liitrite kaupa uriini.  

Kauri Kiivramees (vasakul) ja Kadri Kuusk räägivad, et muuseum on kuse kogumise tõsiselt käsile võtnud. | Raul Vinni

Hiiumaa Muuseumi Pika Maja taga on varjulises kohas ämber, kuhu meesterahvad saavad käia põit tühjendamas. Muuseumi direktor Kauri Kiivramees kinnitas, et kui vaja asjale minna, siis läheb ta õue, mitte tualettruumi. Ikka hea eesmärgi nimel. 

Muuseumi peavarahoidja Kadri Kuusk rääkis, et muuseumi töötajatele ja tuttavatele on jagatud kümneliitriseid ämbreid, et ikka tarviline vedelik kokku koguda. Mõnes kodus olevat ämber juba teisel ringil. 

Mihkli talumuuseumis, kus suvel värvimiseks läheb, on sel suvel võimalik lunastada pilet ühe liitri kaasavõetud kusega. Kuusk ja Kiivramees ütlesid, et vedeliku autentsust otseselt kontrollima ei hakata – kõik põhineb aususel.

Traditsioonilisel moel värvimise ideeni jõuti Kuuse sõnul läbi selle, et muuseumis hakatakse taaslooma Hiiumaale omast villast kampsunit ehk missjäkut. Üks mõte viis teiseni ja nüüd saabki suvel Mihkli talumuuseumis vaadata, kuidas lõng peale paari päeva kuse ja värvi sees seisnuna siniseks muutub. 

Kadri Kuusk seletas, et värvitakse tegelikult indigoga, mis on taimest saadud vees mittelahustuv pigment. “On arvatud, et indigovärvi kasutamine muutus skandinaavlastel üldiseks alles 8–9. sajandil. Siis alanud viikingiretkedega muutusid kaubandussuhted Põhjamaade ja Euroopa vahel tihedamaks,“ rääkis Kuusk. 

Kust läheb vaja aga seetõttu, et indigo ei lahustu vees ja selleks on vaja luua aluseline keskkond. “Selleks on läbi aegade kasutatud inimese uriini,“ selgitas Kuusk. “Kui uriinil lasta seista soojas kohas, muutub kusihape ammoniaagiks, mis on aluseline. Vanasti öeldi – muutub hapuks.“

Pigmendile mõjuvad uriinis elutsevad bakterid. Kuusk ütles, et kuigi värvimiseks sobib igasugune uriin, siis parim on hommikune, kuna see kõige kangem.  

Värvimise protsess näeb tema sõnul välja nii, et uriin koos värvitava riidega pannakse savipotti, mis omakorda sooja kohta. Muuseumile tegi kaks 9liitrist potti Sulev Loopalu. Potti pandud indigo ja villad on seal 2–4 päeva. Kadri Kuusk ütles, et juulis saavad kõik soovijad Kuuse sõnul vaatama tulla, kuidas vill sinisena potist tuleb, aga ta hoiatab, et tegu võib olla üsna aromaatse ettevõtmisega. 

Kusega värvimine polnud Kuuse sõnul vaid talunaiste ettevõtmine, vaid nii tehti ka kuulsas Kärdla kalevivabrikus juba aastast 1829 ja kestis vahetpidamata 80 aastat, kuni uriin asendati kemikaalidega. Näiteks Paul Kokla Hiiu sõnaraamatus ongi sõna “kusi” tähendus vaid vabriku kontekstis. 

Ajalooallikatest on teada, et vabrikutöölistele antud kõva käsk kusta ainult teatud nõusse ja kust oli ka kokku ostetud. 

“Üks värvimeister proovinud keelega järgi, kas kusi on küllalt kange, sest paljud tahtnud teenistuse pärast vett juurde lisada. Üks Mare olnud osav kust solkima. Korra värvimeister tulnud talle Kärdla sillal vastu ja küsinud: Kuule, Mare, kust see tuleb, et sinu kusi on ikka nii lahja?“ on meenutanud Kreet Thoren Pihla külast. 

Meenutuste järgi kogusid uriini nii Kärdla kui ka teised saare elanikud lähemaist ja kaugemaist maanurkadest. Tol ajal olnud tavaline see, kui Hiiu taadil või noorukil õlleankruga uriin kaasas olnud, kui Kärdla turule sõitnud. Ankrust (toobist) makstud 10 kopikat. Teada on ka lugu, kus leseks jäänud kuue lapsega naine sai laste kuse müügi eest leivaraha. 

Kadri Kuusk ütles, et ka tänapäeval värvitakse ikkagi kemikaalidega, kuid traditsiooniliste meetodite proovimine on teretulnud. Pealegi tekitab selline värvimine inimestes omajagu elevust. 

Tema sõnul proovitakse värvida nii villa, lõnga kui ka riiet ning plaanis on ka mõned üllatused. 

Muuseumi juht Kauri Kiivramees ütles, et tema on sellise ideega väga rahul ja mida rohkem kiiksuga ettevõtmisi, seda parem. 

Raul Vinni

Veel lugemist:

ARVAMUS

Lihtsalt öelduna on üldplaneering seadusandja poolt vallale pandud kohustus mõelda Hiiumaale kui tervikule, luua meie jaoks võimalikult hea elukeskkond, kus on tagatud hiidlastele hea...

GALERIID

7. veebruaril sai taaskord Kärdla Koolis teoks teistmoodi koolipäev, mille õnnestumisse panustasid väga paljud inimesed. 

ULGUHIIDLANE

Kui Merili Keba oma kuueliikmelise pere autosse pakib, et Hiiumaale sõita, siis läheb koduuksest lapsepõlvekoju nii umbes kuus tundi. Nii võib juhtuda, kui Tuhamägede...

PERSOON

Muusikaõpetaja Külli Kreegi oleks tahtnud minna suvisele laulupeole kogu kooliga, aga kuues klass enam mudilaskooride alla ei mahu. Nüüd püüeldakse laulukaare alla viieteistkümne õpilasega.