Connect with us

Uudised

Kümme aastat Käina kooli preemiareise

erakogu
Käina kooli keskastme tublimad õppurid said preemiareisiks sõidu Tartusse, kus 31 õpilast ja 3 õpetajat veetsid kaks põnevat päeva.
Alustasime oma päeva Tartu Loodusmajas, kus meid ootasid vahvad töötoad: nooremad õpilased  lemmikloomade töötoas, vanemad talveaias, kus õppisime tundma eksootilisi taimi ja nende vilju, nagu pipar, avokaado või kakaouba. Neid tuli kaaslastele tutvustada intervjuu või dialoogi vormis.
Edasi viis tee Ülenurmele Eesti põllumajandusmuuseumi, kus pärast kosutavat lõunasööki ja väikest ringkäiku õppisime tundma Lõuna-Eestile kunagi nii tüüpilist taime, millele saarte paene pinnas kasvuks pole sobinud. Mõista-mõista, mis see on, mida külvatakse, kitkutakse, leotatakse, kuivatatakse, lõugutatakse, ropsitakse ja soetakse, enne, kui tast üldse midagi saama hakkab? Vastus on – lina. Nägime lina teekonda helesinise õiega taimest kotiriide ja peenlinase kangani. Saime teada, et just linakasvatus ja -müük tõid jõukuse majja, et Kesk- ja Lõuna-Eesti talupojad jaksasid 19. sajandil talusid päriseks osta. Teadmisterohke päev lõppes lõõgastumisega Aura veekeskuses või jalutuskäiguga linnas.
Teine päev algas töötoaga Vanemuise teatri butafooride juhendamisel. Pärast tunnikest pusimist oli igaühel valmis isuäratav “kreemikook”, millele tahtnuks kohe hambad sisse lüüa – nii “päris” nägid need välja. Kõik said oma kätetöö kodustele kaasa viia ja mõneski kodus sai nalja, kui seda maitsma asuti.
Järgnes teatritund “Appi! Ooper!” Tartu Sadamateatri majas, kus ooperisolistid Jaan Willem Sibul ja Merle Jalakas meid lustlikult läbi Eesti muusikateatri ajaloo juhtisid. Õpilased said proffide kõrval kaasa laulda “Tormide ranna” kõrtsistseenis ja “Rahalaulu” muusikalist “Nukitsamees”.
Tagasi suures majas, tutvusime teatri kübara- ja kostüümilao ning dekoratsioonitöökojaga. Saime aimu, kui palju lavataguseid jõude töötab iga päev etenduste heaks. Kahjuks algas just lava remont, nii et Eesti teatrite kõige võimsam pöördlava jäi seekord nägemata.
Pärast lõunasööki Shakespeare’i nime kandvas teatrikohvikus oligi ees kodutee. Õpilaste tagasisidest jäi kõlama, et reis oli põnev, rahuldustpakkuv, vahva, kiitust pälvisid nii töötoad kui veekeskuses veedetud tunnid.
Pikal koduteel hakkasime mõttes tagasi kerima ja leidsime, et selliseid preemiareise on Käina koolis korraldatud juba enam kui kümme aastat. Varasematel aastatel on käidud isegi Riias ja
Helsingis, hiljem on piirdutud Eestimaaga – sest kui palju siis Hiiumaa laps ikka mere tagant liikuma pääseb? Paljude hulgast meenuvad näiteks Viljandi pärimusaida, Soomaa, Türi ringhäälingumuuseumi, Vargamäe, Kohtla kaevandusmuuseumi, Võrumaa Metsavenna talu ja Karula rahvuspargi, Rakvere linnuse ja politseimuuseumi külastused.
Õppealajuhataja Urve Pärnamaa on võtnud oma südameasjaks koostada reisikava nii, et see ei kujuneks pelgalt lõbureisiks, vaid sisaldaks ka midagi harivat, mida tavalisel klassi- või perereisil alati ei märka. Selline “käed külge” lähenemine, kus töö ja lõbu koos, on ärksa meelega noortele alati meeltmööda olnud. Nii on preemiareis saanud oodatud sündmuseks igal kevadel. Kuna Eestimaale on ring peale tehtud, tuleb järgmisel kevadel uuesti otsast alustada – õnneks on need, kes esimestel reisidel käisid, ammu kooli lõpetanud. Ja Eestimaal leiab avastamiseks kogu aeg midagi uut.
Maris Varik
Käina kooli õpetaja

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...