Kultuuriminister Urve Tiidus külastas eelmisel nädalal Hiiumaad, et muuhulgas vaadata üle ka riigile kuuluv Hiiumaa muuseum, millest sügiseks peaks saama sihtasutus.
Hiiumaa muuseumi riigimuuseumist sihtasutuseks muutmise kohta ütles minister, et protsessid sihtasutuse loomiseks, sh läbirääkimiste osa, on läinud väga töiseks. “Ei tohiks unustada, et sihtasutuse oluliseks asutajaks oli, on ja jääb riik, kes võtab asutamisega seoses endale samasugused rahastamiskohustused nagu need on olnud siiamaani,” ütles minister.
Leping sügiseks?
Ministri sõnul loodetakse asutamislepingu sõlmimiseni jõuda sügisepoole, kuid eeltingimus on, et kohalikud volikogud otsuse heaks kiidavad ja omavalitsused asutajaliikmeteks tulevad. “Kui kohalik omavalitsus on asutajate hulgas kasvõi sümboolse panusega, näitab see, et ka neile on need muuseumid olulised,” selgitas minister.
Tulevase sihtasutuse asutajateks oleks Emmaste, Hiiu, Käina ja Pühalepa vald ning riik. Otsuse asutajaliikmeks tuleku kohta peavad tegema kohalikud volikogud.
Muuseumi direktori kohusetäitja Margarita Korol lisas, et omavalitsustel on 1. juulini aega teatada sihtasutuse asutajaliikmeks tulekust, hilisem vastus loetakse “ei”-ks.
Hiiumaa omavalitsuste liidu juhatuse liige ja Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari ütles, et nende volikogu laual on sihtasutuse teema nädala pärast. Ja kui esialgu oli nagu uue asja puhul ikka kahtlusi palju, siis nüüdseks on kohalike omavalitsuste ettepanekuid arvesse võetud ja arutelu muutunud konstruktiivseks. “Sihtasutus kindlasti moodustatakse, sest riigil on see kindel siht, aga kes asutajaliikmeteks tulevad, pole veel päris kindel,” ütles Padari.
On avaldatud kahtlust, et erinevalt riigiasutusest võib sihtasutus ka pankrotti minna – mis saab sel juhul muuseumi varadest? “Pankrotiohtu mina ei näe: see eeldaks väga-väga raskeid juhtimisvigu, aga neid ei ole siin enne olnud, ja kuna riik valitud nõukogu kaudu omab infot, siis seda hirmu ärge küll tundke,” hajutas minister kahtlusi. Minister nimetas garantiiks valitud nõukogu rolli sihtasutuse juhtimisel.
Veel ühe plussina nimetas ta, et enam ei määra muuseumi juhti minister üksi, vaid kaasa saab rääkida nõukogu. Ka on näidanud varem loodud sihtasutuste praktika, et juhtimisotsused on paindlikumad, kuna nõukogu kaudu kaasatakse avaram kohapealne kompetents.
Minister märkis, et kuna sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, loob see riigiasutusega võrreldes ka paremad võimalused muuseumi eelarve kujundamiseks. “Sihtasutusel on võimalik projektipõhiselt lisaraha taotleda, riigiasutuse jaoks on see mõnest Euroopa Liidu programmist kas keeruline või lausa võimatu,” ütles minister.
Veel üks pluss on, et kui riigiasutusel jääb raha kasutamata, siis järgmisesse aastasse saab üle kanda vaid 3 protsenti, sihtasutusel seda piirangut pole. “Tekib motivatsioon oma elu nii korraldada, et omatulu tuleks rohkem ja kõik see jääb sihtasutusele, mitte ei lähe riigieelarvesse,” lisas minister veel ühe plussi.
“Seda muret ei tohi küll tunda, et riik jätab rahastuse ära või unustab sihtasutuse ära – riik on asutajate seas ja see ongi kohustuse võtmine,” kinnitas minister Urve Tiidus reedel muuseumis toimunud vestlusel.
Padari ütles eile, et tema kõhklused sihtasutuse moodustamise otstarbekuse suhtes hajusid pärast seda, kui üks turismiasjatundja ütles, et turismivaldkonna edendamisel on muuseumil suur, kuid seni kasutamata potentsiaal. “Kui meil oleks võimalus selles kaasa rääkida, siis tuleks seda teha,” ütles Üllar Padari.
