HARDA ROOSNA Arutelukohaks üles seatud telgis jagasid oma mõtteid mõniteist osalist. Arutelu juhtinud Svetlana Reinmets ütles sissejuhatuseks, et külade päeva korraldamiseks kokku saanud Luidja küla inimeste suur soov on aru saada, mismoodi edasi toimetada, kuidas Kõpu poolsaarel paremini koostööd teha ja milleks üldse on vaja külakogukonda.
“Kas sel on üldse mõtet või peaksime igaüks oma õue peal toimetama, nii et me kedagi ei sega ja keegi meid ei sega?” küsis Reinmets kaasa mõtlema ärgitades.
Luidja piirkonna külaseltsid olid mõnda aega tagasi vägagi aktiivsed – valmis jõusaali ja raamatukoguga külamaja, koos käis eakate laulukoor ja tehti noortetööd, koguti piirkonna ajalugu ning korraldati Luidja ja Puski päevi.
Nüüd on külamaja müügis, üks kohalikest seltsidest, haridusselts Edu pärast pausi taas ellu ärganud, teine, Kodukant Luidja veel vaikeolekus.
See-eest õnnestus Luidja rahva koostöös suurepäraselt 15. Kõpu poolsaare külade päeva korraldamine, mille meeleolukaks lõppakordiks oli ansambli Sõpruse Puiestee kontsert. Ka on Luidjale tekkinud põnev rahvusvahelise seltskonnaga tsirkusetalu, mille arendajad vajaks kogukonna tuge.
Poolsaare väravaks
Aili Küttim ütles, et Luidja külast peaks sama Kõpu poolsaare värav. Selleks tuleks rannaala ja rannatee korrastada ning tulijaile korraliku viidaga teada anda, mida kõike Luidja kandis näha ja leida võib. “Väravaesine võiks olla ilus, et inimesed tunneks, et nad tulevad Kõpu poolsaarele,” soovis Küttim.
Toomas Saal ütles, et külad võiks jõud koondada, külaselts Valguskiir võiks olla katusorganisatsioon ja koos hakataks väravat ehitama.
Svetlana Reinmets pakkus, et ka kohalikud seltsid võiksid olla piirkonna arengu-
mootoriteks. Aili Küttim ütles, et Agu Kohari veab haridusseltsi tegemisi, kuid seltside liikmeskonnas on toimunud põlvkondade vahetus ja Kodukant Luidja tegevus soikunud. “Lapsed on suureks saanud, noored minema läinud… Vanad nüüd kosusid kiiremini üles – nad on tublimad kui noored,” nentis Küttim.
Kohari lisas, et haridus-
seltsi liikmed on võtnud eesmärgiks Puski kiriku hävingust päästmise ning kohaliku ajaloo ja kultuuri jäädvustamise ja Luidja värava ehitamine võiks olla Kodukant Luidja tegevusvaldkond.
Küttim ütles, et selts juriidilise isikuna on olemas, kuid puudub liikmeskond ja eestvedaja.
“Rong ei sõida, kui vedurit pole, ainult vagunid on tore asi, aga vat ei liigu edasi – sama on seltsitegevusega, kui puudub eestvedaja, siis selts ei toimi,” tõdes Kohari.
Luidja poemure
Ühe lahendamist vajava probleemina tõstatas maavanem Riho Rahuoja, kelle kodu sealsamas lähedal, kohaliku kaupluse. Tema küsimus oli, kuidas oleks võimalik Luidja pood uuesti tööle panna.
Koos meenutati, kuidas pood uksed sulges ja miks ei õnnestunud kioski avamine Luidja ranna parklas. Kui õigesti meeles, oli mureks, et kioskisse ei olnud võimalik elektrit saada.
Poemaja omaniku peale külarahvas enam ei looda, aga suvepoe näiteks sessamas kioskis võiks keegi ehk avada. Avaldati lootust, et ehk saaks elektri osas teha koostööd Reet Roosiga, kes kunagise Luidja rahvamaja kinnistu ära ostis ja oma tulevase kodu asukohas külade päeva lubas korraldada.
Kohari pakkus, et elektrivarustuse peaks tagama vald, sest ettevõtjale käib see üle jõu.
Pilk tulevikku
Arutelu käigus avastati Luidja rannast kasutamata ressurss – Kõrgessaare valla töötute projekti käigus randa püstitatud, kuid pooleli jäänud toekas palkehitis. Aili Küttim rääkis, et algselt oli hoonesse kavas teha rannatarvete laenutus, paigutada rannavalve ja päästerõngad. Kahjuks pole ka selles ehitises elektrit. Elektrivõrguga liitumine aga on väga kulukas.
Küttim meenutas, et poemure oli päevakorral juba 2008. aastal, kui Luidja külarahvas korraldas seitsmenda Kõpu külade päeva ja tõdes, et midagi pole muutunud, isegi eksitavad sildid, nagu oleks majas pood, on siiamaani üleval.
“Selleks, et kõik läheks senisest paremat rada, ei ole mõtet istuda maha ja olnust rääkida, siit tuleks nüüd edasi minna, mitte tagasi vaadata,” soovitas Svetlana Reinmets.
Järgmise, 16. Kõpu poolsaare külade päeva korraldamist veab Ojaküla.
