HARDA ROOSNA Uus on see, et 17. Kõpu poolsaare külade päev toimub seekord õhtul ja pisut teistsuguses formaadis kui tavaliselt.
Kõpu külade päeva algatanud Svetlana Reinmets meenutas, et kui nad koos Lea Põllustega aastal 2001 esimest korda selle mõtte idanema panid, soovisid nad kokku tuua inimesed, kes elasid poolsaare külades.
“Meie meelest oli see nii hea mõte, et kutsusime üsna ruttu kokku mõned särtsakamad inimesed, kelle mõte tundus meiega ühtivat,” meenutas Sveta. “Koos istudes mõtlesime, et kui kõik külad kenasti poolsaarel läbi käia, igal aastal üks küla, saame koos käia üle kahekümne korra ja ju siis vaatab mis edasi saab.”
Omaette väärtuseks on kujunenud nii päeva ettevalmistus, aga ka see, et korraldajaküla elanikel on põhjust oma küla peorüüsse sättida ja teised külla kutsuda.
Mõtte algatajad ei unustanud ka neid poolsaare külasid, kus tollal elanike enam polnudki. “Mõtlesime, et läheme vahepeatuseks ehk niiöelda rahunemisaastateks mõnda elaniketa külla, teeme seal pikniku ja uurime, kes ja kus ja kuidas selles külas elas – peaaegu on nii läinudki,” arutleb Sveta. Vahepealsed muutused poolsaarel on olnud suur – elamuehitus on aktiivne ja uusi suvehiidlasi aina lisandub.
Eelmisel aastal korraldas külade päeva Ojaküla rahvas. Päeval oli ligi viissada registreeritud osalejat. Sel aastal ei õnnestunud poolsaarelt leida küla, mis oleks valmis Kõpu külade lippu jätkuvalt kõrgel hoidma ja järgmist külade päeva korraldama. Ent sel suvel külaseltsi Valguskiir juhatuse uuteks liikmeks valitud kohalikud noored Robin Niidas ja Miko Malk, polnud nõus, et aasta vahele jääks. Nii pidasime nõu aktiivsemate külainimestega ja otsustasime, et kutsume kõiki hingelt ja südamelt kõplased Kõpu rahvamaja juurde peoplatsile, heiskame külade lipu ja peame koos meie külade pidu. Nagu ikka, juulikuu viimasel laupäeval.
“Rõõm on sellest, et noored püüavad traditsiooni jätkata,” ütles Svetlana Reinmets. “See tähendab, et neile on eelnevalt tehtu korda läinud ja ka nemad soovivad, et Kõpu poolsaare külades elu edeneks. Need traditsioonid ja jutud, mõtted ja teod, tantsud ja mängud – see on meie külade lugu mida me kanname edasi, see on meie, kõplaste, rahvalaul, igal aastal eri külas oma viisi ja rütmiga.”
HARDA ROOSNA
Kõpu külaseltsi Valguskiir juhatuse liige
