Pühalepa õpetaja Triin Simson ütleb, et kuke saamislugu polegi päris selge, kuid võimalikud infokillud passivad kokku küll. Kui kukk maha võeti, paluti inimestel teada anda, kas keegi teab kukega seotud lugusid.
Kaljo Alaselt tuli Simsoni sõnul info, et nende suguvõsas räägitakse, et üks nende esiisadest on kuke valmistajaks, selleks on Suuremõisa mõisasepp Hans Allas (11.05.1824–26.06.1891).
Teine infokild tuli Andrus Tammistult, kes teadis, et peres räägitava jutu järgi viis kuke kirikutorni nende suguvõsast Andrus Brenner (30.03.1841–11.04.1901).
Triin Simson ütles, et kuke peal oli aastaarv, millest kohe ei olnud võimalik aru saada, kas on tegu aastaga 1812 või 1872, siis vaadates Allase ja Brenneri eluaegasid, tundub 1872 olema üsna tõenäoline. Simson ütleb just kuke torni viimise jutu kohta, et see pidi omal ajal kindlasti suur julgustükk olema, miks muidu jutt seni elab.
1872. aasta kohta on Simsoni sõnul oma arvamus ka Helgi Põllol, kes pakub, et kukk kingiti ilmselt 1872. aastal tollasele kirikuõpetajale Alexander Sengbuschile, kel täitus sel aastal 50 aastat Pühalepa kirikuõpetajana. Küsimusele, et miks kukk, mida muidu ju peetakse pigem Liivimaa kirikutornidele iseloomulikuks sümboliks, võib olla vastuseks, et õpetaja Sengbusch oli sündinud ja üles kasvanud Riias.
Kuke all on ka tornimuna, kus sees olid mõned metallijupid ja aastast 1811 pärinev münt. Metallist osade kohta ei osata veel arvata, millega on tegu, kuid mündi võis munasse panna keegi töömees. Kindlasti ei seostu see aastaarv muna valmimisega.
Kuna muna on sarnaselt kukele kuuliaukudega, siis keegi ei oodanudki, et seal mõni ürik võiks olla säilinud. Tulistamise kohta on meenutanud Endel Lepisto, et Pühalepa kiriku kukke ja muna tulistasid vene sõdurid aastal 1950 või 51. Koolipoisina oli ta seda pealt näinud.
Nüüd saab aga parandatud muna ajakohased ürikud, et järeltulevatele põlvedele sündmus jäädvustada. Ajakapslisse lähevad läkitused EELK peapiiskopilt Urmas Viilmalt, Hiiumaa vallavanemalt Hergo Tasujalt, Pühalepa osavalla vanemalt Liili Ellerilt ja Muinsuskaitse restaureerimisnõunikult Dan Lukaselt.
Kukk ise tõuseb torni täiesti uues kuues. Kuigi alguses ei olnud plaanis kukke kullata, siis alla võetuna otsustati Simsoni sõnul raha korjata ja võimaluse korral see töö ära teha. Teab, millal jälle kukk maha võetakse. Korjandus tõi kokku 9696 eurot, mille eest saab kuke kuldamise ja ka kirik piksevarda.
