Connect with us

Uudised

Kuivastu–Virtsu jääteed pole plaanis

Spetsialistid alustasid sel nädalal jääluuret nii Triigi–Tärkma kui Rohuküla–Heltermaa trassil, kuid Kuivastu–Virtsu jäätee rajamiseks pole riigihanget välja kuulutatud.
Maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik selgitas Meie Maale, et Kuivastu–Virtsu vahel on hea parvlaevaühendus ja sinna ei plaanita esialgu jääteed rajada, vaatamata sellele, et Haapsalu tuntud jääteerajaja Raivo Õiglas hindab selle talve jää kvaliteeti 40 aasta kõige paremaks.
“Järgmise nädala esimestel päevadel alustame jääuuringutega Triigi–Tärkma trassil. Tänavusel talvel me Kuivastu–Virtsu jäätrassiga ei tegele, sest seal on nii tihe praamiliiklus ja jääteed ei ole seal majanduslikult otstarbekas rajada,” selgitas Enn Raadik. “Selline otsus ei ole mitte Lääne regiooni ega Raadiku otsus, vaid maanteeameti otsus, mis on kooskõlastatud ministeeriumiga,“ lisas ta. Lääne regioon tegeleb Saare–Hiiu, Rohuküla–Heltermaa, Vormsi ja Kihnu jäätrassidega, Haapsalu–Noarootsi on juba käigus. “Nende trassidega ei ole küsimust, nendega me tegeleme vastavalt jääoludele.”
Raadiku hinnangul on Kuivastu–Virtsu praamiühendus niivõrd hea, et saarlastel pole mõtet isegi läbi Hiiumaa näiteks Tallinna sõitu planeerida.
Kulud on ka hea jääga
Enn Raadik tõrjus oletuse, et heakvaliteedilise jääga saaks odavamalt jäätrassi rajada. “Kõigepealt maksame jääuuringute pealt. Kontrollpuurimised on vaja teha kindlate vahemaade järel. Kui trass on valmis, tuleb igal hommikul enne trassi avamist üle sõita ja vaadata, kas jäätrass on liiklejatele ohutu, kas ei ole tekkinud külmapragusid. Praegune merevee tase on 50 sentimeetrit alla läinud võrreldes külmade saabumisega. Kui soojaks läheb, võib pealesõitudele tekkida vesi. Olenemata jää kvaliteedist maksab jäätee hoole igal juhul.”
Kuigi trassilt pole vaja lund lükata, peavad inimesed olema trassi mõlemal pool otsas valves ja jäätee lõpetamiseks on samuti ette nähtud kulutused. Raadiku hinnangul võidab riigihankel kõige odavama pakkumise teinud ettevõte. “Oleme küsinud ühe kuu hinda ja kui läheb pikemalt, saame võtta üksushinna jäätee hooldehinnast. See korrutatakse päevade arvuga ja nii lihtsa matemaatilise tehtega see käibki. Väga selge ja lihtne.”
Laevaliiklus peatatud
Veeteede ameti (VTA) peadirektor Andrus Maide allkirjastas sel nädalal käskkirja, mille alusel 28. jaanuarist kell 00.00 peatati ajutiselt laevaliiklus Väinameres Kuivastu–Virtsu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Triigi–Sõru laevateest ida poole jääval merealal seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega.
Eelmisel kolmapäeval alustas VTA mitmeotstarbeline jäämurdja EVA 316 Pärnu lahel jäämurdetöödega, sest praeguste külmade ilmadega tekib jää väga kiiresti. Jääpiir ulatub juba Kihnu saareni. Pärnu lahes on jää paksus kuni 15 cm. Selleks, et Sõru–Triigi laevaliinil saaks parvlaev Kõrgelaid tööd jätkata, tegi laev laupäeval lisareisi. 40tunnine reiside vahe võib laevatee kinni külmutada, sest juba praegu on jää paksus Soela väinas 15 cm. Sünoptikud prognoosivad lähema nädala jooksul jätkuvalt külma, sest tuul puhub ida-kagu suunalt.
Tänavu on superjää
Paralepa Sadam OÜ rajas Haapsalu–Noarootsi jäätrassi. Ettevõtte juhataja Raivo Õiglas, kes jääteid teinud 40 aastat, hindab tänavutalvist jää kvaliteeti sõnaga “super”.
“Nüüd oli stabiilne külm, sula pole olnud ja jää on ühtlane. Jääkristallid on üksteise külge haakunud ja moodustavad väga tiheda massi,“ kiitis jäätrasside rajamise veteran Õiglas. Tema hinnangul tuleb nüüd Noarootsi rahvas üle jää hommikul Haapsallu tööle ja õhtul läheb koju, aga on ka lustisõitjaid, kes sõidavad Haapsalust Noarootsi muulini ja keeravad sealt tagasi. Jää peal autoga sõitmisel on oma võlu, seepärast on Õiglase hinnangul selliseid sõitjaid väga palju. Ta põhjendas nende jäätrassi läbi aastate kõige esimesena valmimist sellega, et sealsesse lahesoppi Taani väinade poolt tulev soe vesi ei jõua.
“Meid ei sega lumi ka praegu, kõige rohkem sentimeetri jagu seda ongi. Seetõttu külm kasvatab igal ööl jää paksust kahe sentimeetri jagu. Praegu on meil jää paksus 24–25 sentimeetrit. Kuni 23–24 sentimeetrini kasvab jää paksus ööga kahe sentimeetri kaupa, siis läheb jää mass suuremaks ja edasi hakkab ööga kasvatama sentimeetri võrra. Aga kasvatab kogu aeg, sest soolane vesi vajub allapoole ja mage vesi jäätub,” selgitas Raivo Õiglas. Tema prognooside kohaselt peaks nädala pärast olema jää paksus sobiv ka Saaremaa–Hiiumaa vahel.
Jääd vähemalt 23 cm
Maanteeameti Kuressaare esinduse hooldeosakonna peaspetsialist Mikk Tuisk ütles, et nõutav jää paksus peab olema vähemalt 23 sentimeetrit, et lubada kuni 2,5tonnise kogukaaluga autod trassile.
Hiiumaa–Saaremaa jäätrassi hakkab rajama AS Eesti Teed. Tuisu sõnul lähevad nad esmaspäeval kõigepealt jalgsi Triigi sadamast jääle kontrollpuurimisi tegema ja kui jää paksus võimaldab, siis ka lumesaaniga. Sõiduautoga on Tuisu hinnangul veel liialt vara jääle minna. Aga hulljulged seiklushimulised inimesed lähevad, suur tahe sunnib riskima. On juba ka autoga läbi jää vajutud.
“Meil oli siin ka sellega probleeme. Neli päeva oli külma olnud, kui mulle juba helistati, et kibelevad jääle minema. Õnneks oli sel aastal vähem üritajaid kui vahepealsetel talvedel. Kõigepealt minnakse jalgsi ja jalgrattaga ning kui vähegi kannatab, siis juba autoga,” rääkis Õiglas.
Maanteeameti Lääne regiooni Kärdla esinduse juhtivspetsialist Hannes Vaidla ütles eelmisel nädalal  Meie Maale, et parvlaevaga Rohuküla–Heltermaa liinil sõites jälgis ta hoolega merd. “Väinamere Rohuküla–Heltermaa vaheline ala oli peaaegu jääga kaetud, üksikud vaba veega kohad veel siiski on. Järgmise nädala teises pooles teeme esimese väljasõidu-uuringu jääle. Jää täpsemast olukorrast anname ülevaate järgmise nädala lõpus.”

Artikkel ilmus 25. jaanuari ajalehes Meie Maa.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Digileht

Hiiu Leht 26. märtsil Artur Valk sai Kõrgessaarde pingi Lehtmas mäestati külmale maale viiduid Miks olid vanasti madalad pingid? Köik Jütud | Eesti keel...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...