Sajanditevanune püügiviis, kuidas värske kala ka talvel perele lauale saada, pole ajas palju muutunud. Ainult lina ja puuvilla asemel on kapronvõrk.
Päeva, mil Kaido Lõppega jääpüügile läheme, tuleb natuke oodata. Päevad on talvel lühikesed, tööpäeval ei saagi minna. Niisiis kohtume pühapäeval. Kaido ootab meid Partsi külas oma koduõuel. Kaasas on veel Hillar ja Indrek.
Vajalik kraam on juba pikapi kasti laotud. Paar kelku, tavaline ja potkur. Jämedast traadist keeratud ebakorrapärase kujuga rõngas, mille kohta Indrek teab öelda „Katanka!“ Lisaks puupulgast varrega, traadist ja võrgutükist tehtud jääkulp, tuur jää lõhkumiseks ning must vann. Vannis lebavad nööriga varustatud lauajupp, võrkkott kala jaoks, kilekaantes paberid ja pastakas.
Avaral valgel jääväljal tekkis vahepeal tunne, nagu oleks muu maailm haihtunud.
Kaks võrku jää all
Nii napist varustusest seekord piisab, sest suurem töö, ehk võrkude jää alla panek, on tehtud juba detsembris. Pargime autod Hellamaa randa.
Kaido räägib, et võrkusid on siinkandis meres veel vaid paaril mehel. Ta nimetab Viitameest ja Kivi Imret, kuid viimane olevat omad Sarve kanti ära viinud, kus kala rohkem.
„Kui aega oleks, ju ma ka rohkem tegeleks selle asjaga,“ ütleb Kaido. Sel talvel on tal meres ainamalt kaks võrku. Rohkem pole viitsinud panna ja aega ka õieti pole, sest Kaido hoole all on kõik Hiiumaa Köögi ja Pagari mehhanismid. Tehnika kallal nokitsemine Kaidole meeldib. Tuura otsagi on ta ise ühe lisatüki keevitanud, et see paremini jääd lõhuks.
Pool seltskonda püsis püsti tänu potkuritele ja teine tänu tuuraotsale, mille abil end jää peal edasi sai libistada.
Potkur hoidis püsti
Läheme jääle kahe potkuriga. Ühe kelgu istmele seob Kaido plastvanni vajaliku kraamiga. Jää on peegelsile ja väga libe. „Vaata, et tuul sind ära ei vii,“ hoiatab Kaido. Pool seltskonda püsib püsti tänu potkuritele ja teine tänu tuuraotsale, mille abil saab end jää peal edasi libistada.
Sadakond meetrit rühkimist piki randa ja vastutuult kuni võrgulippudeni. Esimene, kõige rannapoolsem lipp, oli külili sulanud ja üleni jäässe külmunud, tagumised lehvivad nagu segased. Magnuse postitatud fotol säranud jääklotsid on vahepeal ära sulanud. Päikest ka seekord ei paista.
Indrek raius jääaugu lahti ja Hillar tõstis august jääpudi välja.
Kaido ja Indrek hakkavad tuuradega jääauke lahti lõhkuma, Hillar jääkulbiga august jäätükke ja pudi välja koukima.
Esimene auk lahti, väänab Hillar traadirõnga sirgemaks ja õngitseb selle konksuga võrguotsa välja. Võrgu külge kinnitab ta lauajupi, millel taga hiiglapikk nöör. Lauajupp on see, mis peab jää alla minema ja võrgu koos kaladega välja tooma.
Kaido lappas võrgu üles ja Hillar harutas kalad võrgusilmadest lahti.
Seejärel lappab Kaido kõigepealt välja kaldapoolse võrgu ja Hillar harutab võrkujäänud kalad lahti. Saagiks üks haug ja mõned säinad. Mitu väikest säinast tuleb tagasi koju, merre saata.
Üks väga imeliku välimusega kala, nurg, on ka võrku roninud. Kuna see meeste sõnul süüa ei sünni, saadavad nad ka tema merre tagasi. Paar võrgus juba surnud kala jäävad jää peale rebase jaoks, kelle jäljerida lumel näha on. Kaido teatab, et koju kassile pole tal mõtet neid kaasa võtta. See sööb ainult fileeritud kala.
Ainaotsa sõlmega seotud
Kaldapoolne võrk vaadatud, saadab Hillar lauajupi jää alla koos merepoolse võrguga. Sellest võrgust tuleb suuremaid säinaid päris mitu tükki. Mõni suurem on võrgu päris nööriks keerutanud ja Hillaril tuleb osavate näppude voorus oma oskusi näidata.
Teine võrk ka tühjaks tehtud, seob Kaido kaks võrku uuesti kokku – aina-otsa sõlmega. Ja ütleb, et selle saab ruttu jälle lahti, kui vaja. „Võrkude sidumisel on väga tähtis, et sõlm oleks õige, kui vale sõlm, siis on jama,“ teab ka Indrek.
Kui vene mees karu nägi, oli puhtas eesti keeles öelnud – näe, kuurat, karu!
Tagasi minnes on tuul tagant ja kala kotis. Nii on minek kohe teine, saab juttugi ajada. Taamal paistavad laiud: Rambirahu, Hellamaa rahu, Silmakrass, Vohilaid. Ja Kaido räägib lugusid. Sellest, kuidas suur põder ükskord laiule ujus ja seal olnud mehi üllatas. Või kuidas meres ujus karu. „See esimene Hiiumaa karu, kes Vormsilt tuli,“ täpsustab Kaido. Mehed olid olnud kalal, üks vene mees ka, kes eesti keelt ei rääkinud. Kui vene mees karu nägi, oli puhtas eesti keeles öelnud: „Näe, kuurat, karu!“
Võrkkoti põhi on kala täis ja kaldal ootab Kaidot kõige tähtsam töö. Olgu näpud külmast mereveest kui kanged tahes, kala tuleb kohe ära kaaluda ja püügipäevikusse kirja panna. Kilo haugi ja neli kilo säinast läheb kirja.
Ärasõiduks sättides pakub Kaido kala kaasa. „Olen nagu su kass, söön ainult fileeritud kala – ei hakka nende puhastamisega mässama,“ vastan. Kaido sokutab ikka kalad Indreku kätte. Nii möödub õhtu säinaid soomustest vabastades ja fileerides. Jätkus naabrinaiselegi. Ja ei saa öelda – säinakotletid tulevad head küll.
Magnus Lõppe Sotsiaalmeediasse postitatud pildil sinetas heleda taeva all jääväli, millel helevalged jääplokid.
Kaidoga käis puhkuse ajal võrke vee alla panemas tema poeg Magnus Lõppe. Sotsiaalmeediasse postitatud pildil sinetas heleda taeva all jääväli, millel helevalged jääplokid. „Kift elamus!“ ütles Magnus põneva püügiviisi kohta ja kutsus kaasa.
Augud saagis isa Magnuse sõnul jäässe mootorsaega. Kunagi tehti seda käsisaega, aga nüüd, et kiiremini ja lihtsamalt läheks, kasutab ta mootorsaagi. „Võtab natuke romantilisust ära, aga on tõhusam,“ rääkis Magnus. Välja saetud jäätükid jäävad lahtistena vette hulpima ja siis tõmmatakse need rauast konksuga august välja. Ühe jääploki küljepikkus on kuskil 20–30 sentimeetrit ja jää paksus 20–25 sentimeetrit. „Jäätükid kaaluvad ikka korralikult!“ kirjeldas Magnus. Seejärel viiakse kalavõrgud läbi jääaukude merre. Selleks aetakse jää alla latt. Läbi jää on näha, kuhu latiots välja jõuab ja sinna tehakse järgmine auk. Lati külge seotud nööriga veetakse hiljem võrgud merre.
Magnusega koos käis eksootilist kalapüüki proovimas ka tema sõber, Portugalist pärit Marcos Bessa, kelle jaoks oli kogu elamus täielik eksootika. „Juba see, et merejää peal kõndida, aga ka isepüütud kala õhtusöögiks,“ vahendas Magnus Marcose muljeid. Samuti oli Marcose jaoks põnev ajaloolist püügitehnikat oma silmaga näha.
