Koolijuht: Algatusi minu eestvedamisel sai liiga palju ja selgitustööd jäi pigem väheks

Koolijuht Margit Kagadze tõdeb, et viimasel seitsmel aastal on Kärdla põhikool silmitsi seisnud suure hulga muudatustega, sisuliselt kriisidega ning kui tema uue koolijuhina innukalt kooliuuendusi ellu viima hakkas, sai kollektiivi jaoks kõike seda liiga palju, selgitustööd aga nappis.
Kärdla põhikool ootab oma kollektiivi päris palju uusi õpetajaid, koguni üheksat, lisaks kaht spetsialisti. Miks nii palju – varasematel aastatel pole korraga nii palju õpetajaid puudu olnud?
Margit Kagadze: Kärdla koolis on õpetajate-tugi­spetsialistide keskmine vanus Hiiumaa kõrgeim. Sellest tulenevalt oleme aktiivselt otsinud uusi kolleege. Lisaks töötavad osad õpetajad tähtajaliste töölepingutega, kuna vajalik kvalifikatsioon on veel omandamisel. Seega tuleb igal aastal kuulutada välja konkursid nii neile ametikohtadele, kuhu otsitakse järelkasvu kui ka neile, kus on sobiv inimene maja sees olemas, aga tal ei ole veel täiskvalifikatsiooni. Lisaks vajame uusi töötajaid, et oleks võimalik avada rohkem õpperühmasid. Näiteks luua töö- ja tehnoloogiaõppes väiksemad õppegrupid ja tuge vajavatele õpilastele pakkuda võimalust õppida väiksemates rühmades. Tõsiseks väljakutseks on uute õpetajate värbamisel ka elamispindade puudus.
Kas üheks põhjuseks on ka pinged kooliperes, millest rääkis abivalla­vanem Liisi Mäeumbaed? Kas pingeid on nüüdseks õnnestunud maha võtta? Mis olid direktori vaates need põhjused, miks konflikt tekkis ja õpetajad lahkusid?
Viimastel aastatel on Kärdla kool silmitsi seisnud mitme kriisiga: koolireform gümnaasiumist põhikooliks (2016), koolijuhi lahkumine ja sisepinged (2018), uue juhi tulek ja muudatuste käivitamine (2019), koroonapandeemiad (2020 ja 2021), koolimaja ehitus ja kolimine (2022). Tagant­järele mõeldes pean tunnistama, et alahindasin organisatsiooni läbielatud kogemusi ja olin liiga innukas haridusuuenduste rakendaja – meeskond ei olnud selliseks spurdiks valmis. Algatusi oli minu eestvedamisel liiga palju ja selgitustööd jäi väheks. Tekkisid sisepinged, kollektiivi väsimus ja vastupanu. Selleks, et taastada töörahu ja leida uus hingamine, kutsuti appi superviisor ja võeti arengutempot maha. Räägime uuesti läbi, millist kooli me soovime üheskoos teha, kuidas me seda teeme ning miks me seda üldse teeme – ühised väärtused on need, mis meid lõpuks edasi kannavad.
Kas uute õpetajate soovi­avaldusi on juba laekunud?
Esimesed sooviavaldused on kohale jõudnud ja loodame, et neid veel lisandub. Praegused konkursid lõppevad 7. juunil.
Kes on uute 1. klasside klassijuhatajad? Kas esimesse klassi minejate kokkusaamised on juba toimunud või alles ees?
Sügisel avame ühe 1. klassi ja klassijuhatajaks on Merike Heinsoo. Lapsevanematega kohtumine seisab veel ees.

Küsis HARDA ROOSNA