Connect with us

Uudised

KOMPROMISS | Rahvusparki ei tule, kuid 7000 hektarit riigimetsa läheb kaitse alla

Ühena lähevad kaitse alla Kõpu poolsaarel asuvad Kaleste metsad. | Raul Vinni
Kaitse alla läheb muu hulgas 400 hektari  suurune Kaleste maastikulis-kultuurilooline kaitseala, mille kaitse alla võtmist on sealne kogukond pikalt taotlenud.  

Kliimaministri Kristen Michali allkirjad lõpetasid 2022. aastal Eesti Looduse Fondi poolt algatatud Hiiumaa rahvuspargi taotlemise. Kompromissiks pakutud riigimetsa kaitse alla võtmise põhjenduseks toob minister Hiiumaa loodusväärtuste ning ohustatud liikide hea käekäigu tagamise. 

Otsuse tegemiseks võttis ministeerium aluseks Keskkonnaameti analüüsi ning kohaliku kogukonna tagasiside. Selle põhjal leiti, et rahvuspargi loomine ei ole põhjendatud, kuid ohustatud liikide ning elupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamiseks ja väärtuste säilimiseks on vajalik looduskaitse alla võtta 7000 hektarit riigimaid. 

„Arvan, et leidsime hea kompromissi, kus püüdsime niipalju kui võimalik arvestada ka kohaliku kogukonna arvamusi,“ märkis Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Rahvuspargi temaatika tõi Hiiumaal kaasa tõsised ja emotsionaalsed arutelud. Teemaga seoses algatati ka petitsioon Hiiumaa riigimetsade keskkonnasõbraliku haldamise osas, millele andsid allkirja mitmed avaliku elu tegelased ning mis kogus petitsioon.ee keskkonnas 454 allkirja. 

Kliimaministeeriumi hinnangul tõid pooldajad välja vajaduse, tagada Hiiumaale iseloomulike metsade säilimine ning tõstsid esile võimalusi rahvuspargi abil käivitada saarel erinevaid hea looduskeskkonnaga seotud majandusharusid. Teisalt väljendasid ettepanekuga kaasnevate majanduspiirangute üle muret Hiiumaa omavalitsuse ja puidusektori esindajad. 

Keit Kasemets rõhutas, et Hiiumaa metsad hõlmavad lisaks puidutulust tulenevale kasule ka arvukalt looduse ja hea elukeskkonna säilimisest tulenevaid hüvesid. 

Lisanduvast 7000 hektarist riigimaast on suurem osa erinevad metsakooslused, mis edaspidi jagunevad range kaitsega piirkondade ja leebema kaitsega loodussõbralikult majandatavate alade vahel. Lisaks hõlmab ala ligikaudu 400 ha suurust Kaleste maastikulis-kultuuriloolist kaitseala, mille kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist on sealne kogukond pikalt taotlenud.  

Hiiumaal lisanduvad kaitstavad alad on oluliseks osaks eesmärgist, tagada 30% maismaa ja merealade riiklik kaitse. 

„Üle-eestiliselt 30% maismaa ja ligikaudu kolmandiku metsade kaitse on oluline siht, mis aitab tagada looduse vastupidavuse ka muutuvates kliimatingimustes,“ märkis Kasemets. „Samas on tegu ka riikliku kaitse laega – eesmärgi saavutamisel vaatame uute alade kaitse alla võtmise vajaduse tekkimisel proportsionaalselt üle samaväärsed piirangud mujal.“ Tehtud otsusega tõuseb Eesti maismaa kaitstavate alade pindala praeguselt 19,8 protsendilt peaaegu 20 protsendini.  

Hiiumaal kaitse alla võetavate alade täpsed piirid ja kaitstava ala tüüp selguvad lähiajal. RMK on raied rahvuspargi loomise vajalikkuse analüüsi ajaks peatanud. Need saavad kaitse alla mitte võetavatel aladel pärast linnurahu lõppu jätkuda. 

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja tõdes, et Kliimaministeeriumi otsus on iseenesest arusaadav. „Ega selles protsessis ideaalset lahendust, kus kõik rahul, polekski vist saanud leida,“ märkis ta. 

Tema sõnul on valla ootuseks, saada teada kõiki kaitse alla võtmisega seotud põhjendusi ja analüüse, sealhulgas ka sotsiaal-majanduslike mõjude oma.

 

Veel lugemist:

Uudised

Esimene sündmusterohke nädalavahetus Hiiumaal tõi kohe kaasa nelja ja poole tunnised ooteajad Heltermaa sadamas, kuna vedaja ei osanud nii suurt külastajahuvi oodata. Kella poole...

Digileht

Hiiu Leht 28.mail Pühapäevane Heltermaa: 5 tundi praamijärjekorda Riho Sibula kitarrikeeltest said ehted Tuulekala festival tegi rekordi Sõrul hoitakse rannarahva juuri elus Digilehe saab...

Politsei

Eelmisel nädalal pidi Hiiumaal politsei roolist eemaldama koguni viis juhti, kes olid enne rooli istumist vägijooki mekkinud. Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et...

Uudised

Reedel alanud Garmin Purjetamise Eesti karikasarja esimesel etapil olid võistlemas Optimist, Zoom8 ja ILCA4 klassid. Erinevalt eelmisest aastast osalesid sel aastal võistlusel ka olümpiaklassi...