Jälgi meid

Uudised

Kolm olulist muudatust töölepingu seaduses

AB Hedman
Augustis jõustunud töölepingu seaduse muudatused parandavad töötajate kaitset töösuhetes ning toovad tööandjatele suurema informeerimise kohustuse.
Põhimõttelisi muudatusi uus redaktsioon kaasa ei too, küll aga aitab uuenenud seadus tagada, et töötajaid teavitatakse neile olulistest töötingimustest töösuhte võimalikult varajases etapis. Töötajate kaitstust suurendab ka ebasoodsa kohtlemise keelu põhimõtte kehtestamine ning sobivate töötingimuste taotlemise õiguse sätestamine.
Esimene oluline muudatus puudutab tööandja kohustust teavitada töötajat töötingimustest. Uuendatud töölepingu seadus näeb ette loetelu täiendavatest andmetest, millistest peab töötajat enne töösuhte alustamist teavitama. Kui varasemalt olid sellisteks andmeteks peamiselt sellised töötingimused nagu näiteks tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, töö tegemise koht, puhkuse kestus jne, siis nüüd lisandus kohustus viidata tööandja pakutavale koolitusele ja katseaja kestusele, aga ka töölepingu lõpetamise vorminõudele ja lõpetamise põhjendamis­kohustusele.
Silma paistab uuendus, mille järgi peab töötajaid teavitama tööandja poolt makstavatest ning kinnipeetavatest maksetest ja maksudest ning nende haldurist ehk maksu- ja tolliametist. Samuti peab töötajat informeerima maksmisega kaasnevast kaitsest. Siinkohas piisab näiteks tulu­maksu puhul selgitusest, et tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse valitsemistegevust. Töölepingute täiendamisega või teavitusdokumentide koostamisega võiks tegeleda kohe.
Teise olulise muudatusena annab seadus töötajale õiguse taotleda sobivaid töö­tingimusi. Eelkõige tähendab see õigust taotleda töötamist tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga. Samuti on töötajal nüüd õigus taotleda töösuhte eripärast tulenevaid töötingimusi. Tööandja peab taotluse saades analüüsima, kas esitatud soovid on mõistlikus vastavuses ettevõtte huvidega ning lähtuvalt sellest nõustuma nendega või soovide rahuldamisest põhjendatult keelduma.
Viimaks kehtestatakse uuendatud töölepingu­seaduses põhimõte, et töötajat ei tohi diskrimineerida see­tõttu, et ta toetub enda õigustele, juhib tähelepanu rikkumistele või toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel näiteks tunnistajana töö­vaidluses. Ebasoodsa kohtlemise eest kaitstakse kõiki töötajaid võrdselt ning töötajal ei pea esinema mingit erilist tunnust nagu sugu, vanus või nahavärv suurema kaitse saamiseks.
Kui tööandja töötajat siiski diskrimineerib – näiteks ütleb tunnistaja töölepingu üles, on tegemist tühise ülesütlemisega, mida töötaja saab kohtus või töövaidluskomisjonis vaidlustada.

Advokaat ANDRES KIVI
advokaadibüroo Hedman

Veel lugemist: