Jälgi meid
Hiiumaa Glögikohvikute Päev 23.11-07.12

UUDISED

Kohalike jutud Kalana kabelist osutusid õigeks

Kalana kabeli asukoht sai kinnitust
Kalana kabeli asukohal tehtud uuringutega tuvastati kabeliase ning leiti inimluid ja münte. Osavallavalitsus keelas paigale ehitamise.

Mullu augustis algatas Kalana külas kinnistu soetanud eraisik detailplaneeringu, et kinnistule ehitada. Kinnistu detailplaneering läbis kooskõlastusringi ja avaliku väljapaneku. Novembris võttis Kõrgessaare osavald detailplaneeringu vastu ja aasta lõpul taotles keskkonnaametilt luba kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Püha koht

Suur oli aga kohalike elanike imestus, et tollele paigale lubatakse ehitada, sest neil ei lubatud lapsena sellest paigast ülegi käia, kuna vanemad inimesed teadsid, et seal on kabeliase ja inimeste hauad. Kuigi kohalikud kabeli asukohta kaudselt veel mäletasid, siis Kõrgessaare osavallas teadmine sellest puudus. 

Jaanuaris sekkus protsessi muinsuskaitseamet, mis andis osavallale teada, et viib kinnistul läbi arheoloogilised uuringud. Detailplaneeringule tõmbas pidurit ka rahandusministeeriumi, kes kooskõlastust ei andnud. 

Muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit ütles, et algselt oli hoonestusala kinnistul planeeritud kabeli oletatava ala vahetusse lähedusse ning selleks kontrolliti, kus täpselt kabel asus, ning kas ja millises ulatuses on kabelikoha ümber kalmistu.

„Eesmärgiks oli kinnitada kabeli asukoht ning mõista, kas kabeli ümber on ka kalmistu ning millised on kalmistu piirid,“ selgitas Koit.

Asus õiges kohas

Oletatava kabeli lähedusse, kabeliaeda ja ka sellest väljapoole tehti kokku kuus prooviauku. Ühest prooviaugust tuli välja 15 münti. Vanimad neist pärit 14. sajandist ja uusim NSV Liidu 3 kopikat, vermitud aastal 1940. Kabeli ümbrusest tuli mitmeid metallisignaale, peamiselt oli tegu pikkade naeltega, leidus ka üks kuul ja üks nõel. Uuringu aruande koostaja arheoloogianõunik Anu Lillaku hinnangul pärinesid naelad ilmselt kabeli ehitusest ja kuul 20. sajandist. 

Enne välitöid oli eri ajastute kaartide järgi paika pandud kabeli ja kalmistu ala tõenäolisim asukoht. Väljakaevamistel leidis kinnitust, et kunagised kaartide koostajad on olnud üsna täpsed ja kabel asus kohas, mis kaartidele märgitud.

Uuringu tulemusena muutiski osavallavalitsus planeeritavat hoonestusala ning elamu asukohta nii, et kabeli ja seda ümbritsenud kalmistu alale ei planeerita uusi rajatisi ega tehta muid kaeve-ja pinnasetöid. Rahandusministeeriumi otsust pole veel tulnud.

Kalana kabeli lood kirjas

Kalana kabeli rajamise ajaks peetakse 17. sajandi lõppu või 18. sajandi algust. Samas, juba Paul Johanseni rekonstrueeritud 1565. aasta kaart Hiiumaa ja hiiurootslaste asualadest kujutab Fischerorti ehk Kalana kabeli asukohta. 

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
[article_ads]

Kalana kabeli jäädvustasid annaalidesse ka Hiiumaal uurimisretkedel käinud teadlased. 1934. aastal soovitas filosoofiamagister Paul Ariste kabeli kaitse alla võtta. 1939. aastal kirjutas Kalana kabelist ja kolmest nimetust hauakünkast selle juures rahvaluulekoguja Johann Naha. Tema aruande juures on ka fotod kabelist, mille juures seisab naine. 

Teoloogiaprofessor Riho Saard, kes Kalana kabeli lugu uurinud, on kirjutanud sellest oma raamatus „Kalana: iidse kalaküla lugu“. Tema andmetel lammutasid kabeli nõukogude piirivalvurid 1945. aastal. 

Saard kirjutab, et Kalana kabeli rajamise legend on väga sarnane paljude teiste laevuritõotuse motiividel merehädaliste rajatud kabelite legendidega. Taolisi kabeleid on uurijad Läänemere ümbrusest, eriti Rootsi rannikult ja Turu saarestikust leidnud vähemalt 13 tükki. Ainulaadseks nimetab ta Kalana kabelit just oma maagilise kalakuju poolest, mis Kalana rahvale kalaõnne tõi. Kabeli viimane, umbes 16 cm pikkune hõbedast tehtud silk on 1940. aastast hoiul Eesti rahva muuseumis.

Kalana kabeli ase on kirjas ka Hiiumaa muinsuskaitse seltsi koostatud Hiiumaa kalmistute raamatus. Muinsuskaitseameti nõunik Dan Lukas rääkis, et kabeliase oleks riikliku kaitse alla võetud, kuid kinnistu eelmised omanikud seda ei soovinud.

Sarnase saamislegendiga Sõru kabeliaed seevastu on riikliku kaitse all 1999. aastast ja selle asukoht on tähistatud mälestuskiviga. Mõlema kabeli saamislugu on sarnane – see räägib merehädalistest, kes pääsemise eest tänutäheks rannale kabeli ehitanud.

Veel lugemist:

PÄÄSTE

Päästjad reageerisid pühapäeval teatele, et Kassari all on metssead läbi jää vajunud. Vaatamata päästjate pingutustele hukkus suurem osa loomi.

ULGUHIIDLANE

Nelja poja ja abikaasaga elab Kanepis, väikeses Põlvamaa alevis hiidlane Maarja Lihten. Pere ei teadnud enne kolimist Kanepi kohta suurt midagi. Nüüd, kolm aastat...

TOIT

Kilu on praegu ilus, suur ja värske ning kohe kutsub kokkama. Ene Reidma juhendamisel valmistame klassikat, mida pole palju nimetada üheks hiidlaste rahvusroaks. Pahlakilu...

KÜLALUGU

Kui Tahkuna ots ja tuletorn on vaieldamatult Hiiumaa üks tuntumaid paiku, siis poolsaare alguses leiab aga kesk metsa külasid, kus vaid mõni elanik.