Teisipäeval andis Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja muinsuskaitseametile teada, et kavas on muuta vallale kuuluva vallasmälestise “KiviJüri” hoiukohta. Tahkuna militaarmuuseumisse teisaldatakse see hiljemalt aasta lõpuks.
1966. aastal Kärdla linna sissesõidu juurde paigaldatud monumendi teisaldamiseks sõlmib vallavalitsus tasuta hoiule võtmise lepingu mittetulundusühinguga Hiiumaa Militaarajalooselts.
Teisaldamise üks algatajaid, militaarajaloo seltsi liige Ain Tähiste kinnitas, et leping vallaga sõlmitakse ja kuju antakse neile hoiule.
Militaarmuuseumi territooriumil on tema sõnul praegu neli potentsiaalset kohta, kuhu selle võiks panna. “Nüüd sõltub sellest, kui meil on selle ürituse rahastaja siin ja need mehed, kes konkreetselt hakkavad neid masinaid juhtima, on ka siin, siis me läheme ja teeme valikud ära, et mis on võimalik ja mis ei ole,” ütles Tähiste.
10 tonni kaaluva skulptuuri ja selle 36tonnise aluse teisaldamist rahastada lubanud Hiiumaa ettevõtja Lauri Andressel ütles lehele, et tema ettevõttel OÜ Kapastu on suur osa vajaminevast rasketehnikast olemas, vaid tõstet sooritav kraana tuleb tuua mandrilt. Töö maksumuseks hindas ta 5000 eurot ning ütles, et lisaks temale leidub teisigi, kes punamonumendi teisaldamist toetada tahavad.
Kärdla sissesõidu juures seisva kuju äraviimise aega Tähiste veel öelda ei osanud, kuid ütles, et meedia huvi protsessi vastu on suur. “Kui kuupäev on teada, on kõik papparazzid teretulnud,” lisas ta.
“Kivi-Jüri” ehk “Kivijüri” on Kärdlas asuv mälestusmärk tekstiga “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. Hiiu Leht on kajastanud, milliseid julmusi panid punaväelased Hiiumaal toime 1941. aasta kaitselahingute ajal. Poolsada Nõukogude terrori ohvrit hukati ning maeti 1941. aasta sügisel Kärdla lähistele Oomäele.
Mälestusmärk kaitselahingute “kangelastele” püstitati 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile. Graniidist mälestusmärgi autorid on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp.
Mälestusmärgi skulptuuri näol on tegemist suurima graniitbüstiga Eestis. Mälestusmärgi alus on mõõtmetega 2,6×2×1,7 meetrit, monumendi üldkõrgus on 4,3 meetrit.
Augusti algul tegi Tähiste ettepaneku teisaldada Narva tankimonument Hiiumaa militaarmuuseumi Tahkunas. Sellest sai alguse sündmusteahel, mis päädis sellega, et vabariigi valitsus teisaldas 16. augustil Narvas avalikust ruumist Nõukogude Liidu sõjamonumendid, teiste seas ka tanki T-34 ning viis selle senisest asukohast Viimsi sõjamuuseumi.
