Kivi-Jüri asub teele muuseumi poole

Nii nagu Narva tank, võtab ka Kivi-Jüri peagi rattad alla, et sõita muuseumi, erinevalt Narva voli­kogust ja tankist, teeb otsuse kohalik volikogu ja monument viiakse militaar­muuseumi Tahkunas.
Päev enne seda, kui vabariigi valitsus tanki ja muud Narva punamonumendid ära viis, arutas tosinkond inimest Kärdlas vallamajas, mida peaksime tegema 1966. aastal paigaldatud monumendiga “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”, mida hiidlased Kivi-Jüriks kutsuvad.
Pooleteist tunni pikkusel arutelul kõlas nii poolt- kui vastuargumente, viimaseid siiski rohkem.
Arutelu võttis vallavanem Hergo Tasuja kokku öeldes, et mida iganes me teeme ja otsustame, on seda mõistlik teha kokku leppides ilma, et keegi mingit punktivõitu taga ajaks. “Mõistlik on selles osas ühiselt rahulikult kokku leppida ja need otsused teha ja vaikselt selle tulemusel siis toimetada,” ütles Tasuja. “Diskussioon kindlasti lõppenud ei ole ja nagu ka viidati, siis muuhulgas poliitilisel tasandil hakatakse ühisosa otsima.”
Läks kiireks?
Teisipäeval tõstis vabariigi valitsus juba Narva tanki treilerile ja viis Viimsi sõja­muuseumi, seega diskussiooniks ja vaikselt toimetamiseks enam aega ei jäänud.
Juba kolmapäeval tegi valla­vanem Hergo Tasuja koalitsioonile ettepaneku kõigi Hiiumaa punamonumentide teisaldamiseks. Kõik volikogu fraktsioonid ettepanekut toetasid ning otsus oli eile juba volikogu töölaual, kus sõnastust veel lihviti.
Ettepaneku sisuks on, et vallavalitsus kooskõlastab muinsuskaitseametiga Kivi-Jüri teisaldamise militaarmuuseumisse, et seda seal museaalina eksponeerida.
Ka sõlmib vallavalitsus Kivi-­Jüri teisaldamiseks koostööleppe militaarmuuseumiga, arvestades, et viimasel on kokkulepped, mis katavad teisaldamisega seotud kulud.
Lisaks Emmaste ühishauale, kust koostöös kaitseministeeriumiga maetakse säilmed ümber ja tähis viiakse ära, teisaldab vallavalitsus militaarmuuseumisse ka Käina kiriku juures, Kärdla linnapargis ja Heltermaa sadamas asuvad ühishaudade tähised, mis on “kaunistatud” viisnurkade ja viitega 1940ndate aastate sündmustele.
Ühishauad märgistab vald neutraalse hauatähisega, millel kohane viide/tekst hukkunute kohta.
Rahastab eraisik
Esmaspäevasel arutelul osalenud militaarajaloolane Ain Tähiste, kes tegi ettepaneku tuua Tahkuna militaar­muuseumi ka Narva tank, kinnitas, et rahastaja on olemas.
Hiiu Leht võttis ühendust Lauri Andresseliga, kes kinnitas valmidust Kivi-Jüri teisaldamist rahastada: “Olen tõesti FB grupis lubanud Kapastu OÜ nimel, et kui KJ teemal tekib ühiskondlik selgus ja kokkulepe, siis saan korraldada teisaldamise ning kanda vastavad kulud.”
Andressel ütles Hiiu Lehele, et Kapastu karjääril on olemas töötajad ning suurem osa selleks tööks vajalikust rasketehnikast, vaid tõsteid sooritav kraana tuleb tellida mandrilt. Ta avaldas lootust, et vajaminev summa jääb alla 5000 euro. Kui sellest ei piisa, on tema hinnangul teisigi, kes valmis punamonumendi teisaldamist toetama.
Võib jääda riikliku kaitseta
Arutelul osalenud muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit ütles, et kui tuleb otsus, et monument, nn Kivi-Jüri teisaldatakse, siis muinsuskaitse sõnastab tingimused, kuidas teisaldamine toimub, kuhu see muuseumis panna ja kuidas panna.
Avalduse monumendilt muinsuskaitse maha­võtmiseks vallavanem tegi, kuid nii viimasel hetkel, et see ei jõudnud komisjoni päeva­korda.
Koit ütles, et otsus, kas monumendil peaks olema riiklik kaitse peal või läheb see muuseumi omandisse, on ametil veel tegemata ja asja koguneb arutama ekspertkomisjon.
Poolt ja vastu
Urmas Selirand käis välja seisu­koha, et kui kuju kedagi ei sega ega tekita poliitilist segadust, võiks see samasse paika jääda. Ühe argumendina tõi ta välja, et ei ole märganud monumendi juures mingeid tseremooniaid.
Samas nõustus ta, et kuna valitsus otsustas, et ükski puna­monument enam avalikus ruumis olla ei tohi, siis Kivi-Jüri endisesse paika enam ei sobi.
Vallavanem viitas, et konkreetselt Kivi-Jüri kohta ei ole valitsuse tasandil mingit otsust tehtud. Küll arutas teemat vallavolikogu eestseisus, kes leidis, et Kivi-Jüri küsimus ei ole hetkel nii oluline, vallas on olulisemaid asju, millega tegeleda.
“Tõsi on ka see, et aeg on edasi läinud ja olud muutunud ja erinevate teguritega tuleb arvestada,” nentis vallavanem.
Teisaldamise juures tuleb arvestada ka töö maksumusega. “Oleme arvutusi teinud ja väga väike see number kokku­võttes ei ole,” ütles Tasuja.
Veel on Hiiumaal neli ühishauda, millel võõrvõimu sümbolitega monument ja vallavanem leidis, et nendega peab tegelema esimeses järjekorras.
Seni on Emmaste ühishaua teisaldamisega kõige kaugemale jõutud. On kokku lepitud, et seda tehakse koostöös kaitseministeeriumiga, säilmed maetakse Emmaste kalmistule ja mälestusmärk viiakse Tahkunasse. Ilmselt saab see teoks sügisel.
Erinevad arusaamad
Tasuja vahendas noorte arusaama Kivi-Jürist, mis on sootuks teistsugune kui eakamatel inimestel, kuna ajalooline taust on teistsugune.
Volikogu esinaine Anu Pielberg küsis, kas on arutatud võimalust kuju maha võtta ja anda monumendile teine tähendus.
“Millegipärast kolm­kümmend aastat oleme me hoidnud seda meeletut kurjust, mille nüüd Putin päästis Ukraina kaudu ka meis valla. Kas selle kurjuse rakendamine mingisuguste kivitükkide ja betoonitükkide peal on kõige parem? Ma arvan, et see kurjus teeb hoopis meile kõigile liiga,” leidis Selirand.
Arutelul osalesid ka Lembit Sauer ja Lembit Saar, kes oma lapsepõlvest sõjasündmusi veel mäletavad.
Lembit Saar rääkis oma ema ja isa loo; isa võeti Saksa sõjaväkke ja ema langes peale­kaebamise ohvriks. Isaema ja isaisa võeti sakslaste poolt vangi ja pääsesid napilt okastraadi tagant.
Valla aukodanik Lembit Sauer küsis retooriliselt, kes olid need “kangelased” ja mida nad Hiiumaa inimestele tegid. Ta meenutas sõja­aegseid kuritegusid, mida hiidlaste kallal panid toime punasõdurid. Tema sõnul tuleb mõelda, kellele see
mälestusmärk püstitatud on, mitte rääkida skulptuurist kui kunstiteosest.
Aivar Viidik lisas, et Hiiumaa kaitselahingute “kangelased” aastal 1941 ei olnud kohalikud inimesed, need olid toonase Punaarmee sõdurid, kes nii-öelda kaitsesid seda territooriumi, mille nad vähem kui aasta tagasi olid anastanud.
“Me oleme seda talunud ja nalja teinud ja nautlejad ja kes kõik on seal erinevaid trikke teinud, aga me peame aru saama sellest, mis on kontekst,” ütles Viidik ja viitas muutunud olukorrale, kus Venemaa on rünnanud Ukrainat. “See on selgelt tollase võimu, tollase agressori monument.”
Eelarve- ja majandus­komisjoni aseesimees Andrus Ilumets kutsus leidma lahendust nii, et ükski jõud ei hakkaks sellest endale poliitilisi plusspunkte korjama.