Jälgi meid
Hiiumaa Glögikohvikute Päev 23.11-07.12

UUDISED

Kilu ja kalakotletid vallutasid väliseestlaste südame

Foto: Erakogu. Ungru Resto kokad Andrus Talvari ja Rain Joona.
„Mamma lood“ panid New Yorgi Eesti Maja saali naerust rõkkama ning Ungru resto kokad söögisaali ovatsioonidest kihama.

New Yorgi Eesti Maja võõrustab Eesti Kultuuri Päevade raames Eesti artiste ja restorane juba mõned aastad. Sel aastal osalesid teiste seas Margus Tabor “Mamma lugudega” ning Ungru restorani kokad.

Tabori lavastus “Mamma lood” oli kultuuripäevade korraldajale Merike Barborakile ammu silma jäänud. Mõtte teostumiseni läks aga aega, kuid Barborak arvas, et ehk oligi nüüd just õige hetk: „Praeguses ebakindlas ja ehk mõneti hirmutavas maailmas tulebki mõelda meie mammade eluterve huumori peale, et keerulised olukorrad üle elada.“

Eesti mammad ühtemoodi

Publik võttis etenduse väga soojalt vastu – saal rõkkas naerust ja hiljem tuli nii mõnigi jagama oma äratundmisrõõmu. Väliseesti daam Tiina Järver ütles, et tema vanaema kirjad olevat olnud täpselt samasugused kui mamma kirjad Margusele. Samuti rääkis Järver, kuidas kodus “Mamma lugude“ järelkajana pisarad silma tulid ning panid üles otsima vanad kirjad oma Tallinna vanaemalt, keda ta pole kunagi kohanud. Kirjad olid saadetud Järveri emale, kes samuti ei olnud Eestimaale jäänud ema pärast põgenemist enam näinud.

„Ja eks need mammad ole üle Eesti samasugused – ka mul endal Kesk-Eesti inimesena olid vanavanemad, kes marmelaadikarbis sularaha hoidsid ja iga kord, kui neil külas käisin, selle karbi minu jaoks tühjaks tegid,“ heldis Barborak.

Hiidlasi New Yorgis Barboraki sõnul ikka veel on, mõned nn kodueestlased, kes tulnud pärast Eesti taasiseseisvumist, aga ka neid, kelle vanemad või vanavanemad põgenesid Hiiumaalt 1944. aastal.

Kala mekkis kõige paremini

Möödunud aastal oli kodumaist toidukultuuri tutvustamas Põhjaka mõis ja ka sel aastal otsiti Barboraki sõnul põneva loo ja huvitava menüüga restorani. “Ungrut soovitas üks Eesti restoranide ekspert,“ rääkis Barborak. Festivali viimasel päeval toimunud brunch’il rääkis Andrus Talvari, kes ise ei saanud kiirete aegade tõttu New Yorki kaasa minna, video vahendusel Hiiumaast ning köögist välja publiku ette kutsutud kokad võeti vastu ovatsioonidega.

Ettevalmistused nõudsid kuudepikkust tööd. Tuli näiteks uurida, mida kohapealt saada on ning mida ise saab kaasa võtta ning selle järgi koostati menüüd. 

Eestist osteti kaasa vürtsikilu, rukki- ja kamajahu, külmkuivatatud astelpajumarju ja astelpajumahla, Põltsamaa veini, komme-küpsiseid. Ungru köögis valmistati Lepaniidi talu peetidest mahla, millega marineeriti hapukapsast, mis seejärel kuivatati – nii valmisid punased hapukapsakrõpsud. Veel sai tehtud leiva-sibula-kappari krõbedat puru, kadaka-crumble’it, rohelist tillipankot ja muid põnevaid asju. „Eks risk oli ikka, et USA tollis võivad mõned ametnikud viltu vaadata ning omatehtud asjad konfiskeerida, kuid õnneks läks kõik hästi ja saime kogu toorainega kohale,“ ütles Talvari.

Kõige populaarsemateks osutusid Talvari sõnul kalaroad. Lemmikuteks olid suur kiluvõileib pošeeritud muna ja kalamarjaga ning kahe kala kotlet tillimajoneesi, vutimunade ja soolakurgiga.

14.–16. aprillini toimunud Eesti Kultuuri Päevade läbivateks teemadeks olid sel aastal soojus, helgus, turvalisus ning kerge nostalgia. Lisaks neljapäevast pühapäevani avatud pop-up restoranile pakkus Ungru resto cateringi Eesti Vabariigi New Yorgi peakonsulaadi korraldatud äriseminaril Baker & McKenzie LLP peakontoris ja Bohemian National Hallis toimunud Pööriöö ballil.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

 

Veel lugemist:

PÄÄSTE

Päästjad reageerisid pühapäeval teatele, et Kassari all on metssead läbi jää vajunud. Vaatamata päästjate pingutustele hukkus suurem osa loomi.

ULGUHIIDLANE

Nelja poja ja abikaasaga elab Kanepis, väikeses Põlvamaa alevis hiidlane Maarja Lihten. Pere ei teadnud enne kolimist Kanepi kohta suurt midagi. Nüüd, kolm aastat...

TOIT

Kilu on praegu ilus, suur ja värske ning kohe kutsub kokkama. Ene Reidma juhendamisel valmistame klassikat, mida pole palju nimetada üheks hiidlaste rahvusroaks. Pahlakilu...

KÜLALUGU

Kui Tahkuna ots ja tuletorn on vaieldamatult Hiiumaa üks tuntumaid paiku, siis poolsaare alguses leiab aga kesk metsa külasid, kus vaid mõni elanik.