Connect with us

Muku

Kiireim liik maakeral ohustab teisi

Nad ei ole siiani aru saanud, et kaks lähenevat tulukest öisel rajal ei lähe kumbki teine teiselt poolt neid, vaid neid ühendab karm reaalsus kokkupõrkest, mis loodud kaitsma pigem selle monstrumi reisijaid.

Läbi viimase paarisaja aasta on inimene liikunud Vana-Kreeka spordi­põhimõtete järgi üha jõudsamalt. Citius, Altius, Fortius deviis on kannustanud meid juba kaheksandast sajandist enne Gregoriuse kalendri null aastat.
776. aastal enne meie aega peetud esimestel olümpiamägudel oli selline mõtte­arendus küll inimese enda võimete piiride nihutamiseks, kuid läbi aegade on Looduse Kroon need märksõnad sättinud endale sobivalt kõigesse, mis aitab tal liikuda või saavutada enne­olematut.
Juba ammu ei ole kiireim liik maakera õhuruumis 380 km/h sööstev raba­pistrik ja maismaal 125 km/h joosta suutev gepard. Kiireim liik on inimene. Tõsi – mitte enda arendamise tagajärjel, vaid tehnika ja tehno­loogia arendamise tulemusena.
Siinkohal peame loomulikult tõdema, et sel tehnoloogia ja tehnika arengul on palju positiivseid külgi ja ilma nende vee-, maa- või õhu­sõidukiteta ei oleks meie tänapäevane elu enam kaugeltki mõeldav. Samas katsun meeles mõlgutada teadmist, et need liigid, kes inimeste poolt praegu kasutatavates elupaikades olid ammu enne meie enesekeskset pealetungi ja lühinägelikku omastamistuhinat, ei arendanud oma tehnoloogiaid ja seetõttu elavad endiselt maailmas, kus põhjamaade kiireimad imetajad on need, kes joostes oma elu peavad kiskjate eest kaitsma.
Nad ei ole siiani aru saanud, et kaks lähenevat tulukest öisel rajal ei lähe kumbki teine teiselt poolt neid, vaid neid ühendab karm reaalsus kokku­põrkest, mis loodud kaitsma pigem selle monstrumi reisijaid.
Tavalise looma jaoks meie looduses lähtub reaalne liikumis­kiiruste taju aastatuhandete jooksul kujunenud kogemustepagasist, mis väidab, et kiireimad meie keskkonnas ei liigu oluliselt üle 50 km/h – ehk umbes 13,9 m/s. 90 km/h piirkiirus ületab metsa­elaniku poolt tajutava kiiruse võimalikkust pea kahekordselt. Nad lihtsalt ei oska arvestada ja nad ei oska õigesti reageerida, kui neile läheneb mõni tehisliikur.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Galerii

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 24 raames toimunud avatud laeva üritust külastas rohklt huvilisi kogu saarelt. Lisaks EML Wambola külastamisele sai tutvuda ka erinevatest riikidest pärit...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...

Uudised

Kuu aega enne 99. sünnipäeva suri Rootsis Lindigös Amanda Mast, kelle kodumetsas Paopel pandi 2019. aasta sügisel toime suur metsavargus. Kolme kahtlusaluse üle hakkab...