Varem kahe eraldi ametina toiminud keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon ühendati mullu jaanuarist. Reedel viidi ühendameti Hiiumaa töötajad nüüd ka füüsiliselt kokku Kõrgessaare maantee 18 majja.
Kokkukolimist värskelt remonditud ruumidesse oli tulnud tervitama keskkonnaameti värske peadirektor Rainer Vakra, kes oli ülevoolavalt optimistlik. “Nagu ikka öeldakse, häid, nutikaid ja tarku lambaid mahub palju ühte lauta – kõigil silmad säravad ja on tuju hea – vastab tõele?” küsis ta vastust ootamata.
Peadirektori soolaleivapeo kingitused, puuviljakausi ja linnupuuri, võtsid vastu endiste eraldi asutuste juhid Epp Toss ja Marek Põld.
Kuigi uusasukatelt kõlas ka kurtmist, et uued ruumid on isegi liiga soojad ja ventilatsioon vaid akende kaudu, kiitis juhtivinspektor Jane Sinijärv uusi töötingimusi. Ta tõi näite, et kui maavalitsuse majas Leigri väljak 5 olid inspektorid ühes kabinetis kahekesi koos ja see oli ebamugav, kui oli vaja videokõnet pidada, siis nüüd on igaühel oma kabinet. Välja arvatud kalandusinspektoritel, kes nagunii samas valdkonnas tegevad.
Veel ühe plussina tõi Sinijärv välja, et nüüd ollakse samas majas koos ja võimalus lähemalt suhelda keskkonnaameti töötajatega, kellega varem räägiti enamasti telefoni teel.
Keskkonnaameti majja, kus varem töötas kümme inimest, kolis nüüd maavalitsuse majast kuus järelevalveametnikku lisaks: juhataja Marek Põld, juhtivinspektorid Johan Kähi, Silver Nigu, Jane Sinijärv ja Viljar Varblane ning Indrek Ulla, kes on eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna juhataja ja täidab tööülesandeid kogu Eestis, aga kaugemalgi, “kus iganes Eesti lipp kalalaevadel lehvib”.
Keskkonnainspektsioonil oli endises maavalitsuse majas kasutada 127,4 m² pinda ning viis kabinetti. Marek Põld naljatas, et kolimisega nende kasutuses olevate ruumide põrandapind nii drastiliselt ei vähenenudki, küll vähenes laepind. Nimelt on Kõrgessaare maantee 18, kunagi Hiiumaa metsamajandi jaoks ehitatud, hiljem keskkonnaameti kasutusse läinud hoone ülakorruse bürooruumid kaldlagedega.
Põhjuseks kokkuhoid
“Kui ruumi ei oleks olnud, ei oleks saanud kokku kolida,” ütles minister ja selgitas, et töötajate kokkukolimise kõige olulisem põhjus on kokkuhoid. “Raha on alati keskkonnavaldkonnas puudu ja selleks, et teha sisuvaldkondi ja et me ei peaks tegevuste pealt kokku hoidma, siis kui on võimalik seda teha ruumi küttearvete pealt, siis ma arvan, et mõistlik on kokku hoida selle pealt ja panustada raha inimestesse.”
“Sama teeme Haapsalus, sama üritame teha pealinnas,” ütles peadirektor, et töötajate kokkukolimistega jätkatakse. Kuressaares juba on ühendameti töötajad koos ühel aadressil Tallinna tn 22. Kokku viiakse need ka Haapsalus, kus praegu asuvad ameti ja inspektsiooni töötajad veel eraldi aadressidel, Lahe tn 8 ja Lahe tn 38.
“Ka Tallinnas kogume kõik töötajad kokku,” kinnitas Vakra. Ta viitas, et riigieelarves on 42 miljonit eurot selleks, et ehitada Keskkonnamaja, kuhu kolitakse kokku ministeeriumi ja Loodusmaja töötajad, samuti töötajad senistest asukohtadest Narva maanteel ja Koplist.
“Märksõna on see, et kui on üks organisatsioon, siis mida lähemal üksteisele ollakse, seda parem on meeskonnatöö,” selgitas Vakra. Ta nõustus, et kuigi ruumid on tema hinnangul esmapilgul ilusad, vajab iga muutus harjumist.
Endises maavalitsuse majas tühjaks jäänud ruumidele leidis haldaja, RKAS juba uue rentniku. “Keskkonnainspektsiooni asemele tuleb haridus- ja noorteamet, mis ruume vajas ja võtab kasutusele enamuse nende senistest kabinettidest,” ütles RKASi kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva.
