Keskkonnapäeval Kärdla kultuurikeskuses räägiti enim hetke ühel põletavamal teemal – elektrienergia ja selle hind.
“Kõige odavam on elekter, mida sa ei tarbi!” alustas päeva esimest ettekannet koduste energiasäästmisvõimaluste kohta TalTechi vanemteadur Toomas Vaimann.
Esineja nentis, et tõenäoliselt on eestlaslik talupojamõistus tematagi piisavalt tark koduseid elektrikulusid kokku hoidma, ent mõned asjad tõi ta keskmise majapidamise elektrikuludest lähtuvalt siiski välja.
Kes kütavad vett elektriboileriga, siis keskkonnapäeval nähtud diagrammi järgi kulub suurem enamus ehk lausa 48,8% sellest just sinna. Kulusid võib aidata alla tuua boileri kütmise ajatamine kellaga pistiku abil. Kui muidu hakkab boiler kohe sinna tulvavat külma vett kuumaks kütma, siis kella abil on võimalik see ajatada selliselt, et boiler teeks seda vaid korra päevas, näiteks öösel, mil elekter on odavam.
Veel koduseid nippe
Järgmised olulised elektritarbijad kodudes on pliit, ahi ja kubu, mis tarvitavad 21,3% kogu majapidamise energiast.
Vaimann ei soovitanud küll kellelgi lihtsalt elektrikulude vähendamiseks uut pliiti ostma hakata, ent kui ost on niikuinii plaanis, siis valida induktsioonpliit, mis soojendab ainult potti ning seega on energiakadu ja -kulu kõige väiksemad. Kubu kasutamine sõltub suuresti tarbijast ja sellest, millest ta on valmis loobuma ja millest mitte.
Kolmandal kohal oli 7,4%-ga valgustus. “Pimedal ajal läheb valgustust vaja, aga on võimalik valida säästlikumad pirnid,” ütles Vaimann. Enim soovitas ta LED-pirne ja lisas, et ei tasu karta külma sinist valgust, sest neid müüakse poes ka väga sooja ja hubase valgusega. Tuleb jälgida pakendiinfot. Mida madalam on pakendil märgitud kelvinite arv, seda soojem ja lõõgastavam on valgus, mida kõrgem, seda külmem (soe valge 2700–3000 K; valge 3500 K, külm valge 4000 K või rohkem). Tõsi, LED-pirnid on kallimad, kuid peavad ka kuni kümme korda kauem vastu.
Iga tuli loeb
Suuremad kulutajad on veel külmik (5,5%) ja multimeedia (5,6%). Huvitava tõsiasjana tõi Vaimann välja, et iga väike tuluke välja lülitatud olekus elektroonikaseadmel ning pistikusse jäetud laadijad ja muu taoline, võivad sõltuvalt seadmete arvust kulutada sama palju energiat kui üks 60W lambipirn, kui see terve päeva põleb.
Põrandaküte, mille nii Vaimann kui päevajuht Kristo Elias endi sõnul ühe esimese asjana kodus kulude kokkuhoiuks välja lülitasid, moodustab kogu majapidamise elektrikulust tegelikult vaid 3,3%. Sellegipoolest on see üks esimesi kohti, kust kokku hoida, sest külmkappi ega lampi ju välja ei lülita, samas põrand võib jahe olla. Kes muretseb hallituse pärast, võib piirduda temperatuuri alandamise (12 kraadist piisab) või kütmise ajatamisega. Võib ka lihtsalt niiske ruumi ukse lahti jätta.
Mis arvutitesse puutub, tõi ta välja, et sülearvutid tarbivad kuni 85% vähem energiat kui lauaarvutid. Samuti soovitas ta sülearvuti täis laadida ning seejärel seinast lahti ühendada. “See tuleb kasuks ka aku tervisele,” selgitas ta. Lauaarvuti kasutajail soovitas ta selle alati välja lülitada, kui järgmine kasutus leiab aset hiljem kui pooleteise tunni pärast. Ootetalitluses võivad masinad kulutada kuni 90% kogu oma tarbitavast energiast.
Ka kõiki säästunippe kasutades ei saa aga elektri tarbimist täielikult vältida. Kuidas maksta selle eest võimalikult vähe?
Universaalpakett on odavam
Küsimusele, kas universaalpakett tuleb siis odavam või mitte, vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juht Jaanus Uiga. Tema üsna kindel soovitus oli – kõigil, kes ikka veel kasutavad börsipaketti, see universaalpaketi vastu välja vahetada. Ise oli ta fikseeritud hinnale üle läinud juba möödunud talvel, mil pidev elektrihinna jälgimine muutus koormavaks. Uiga selgitas, et universaalpaketis fikseeritud hinna moodustamise mehhanismid on tavalisest soodsamad ning seega tuleb elektrihind kindlasti odavam kui tavalisel fikseeritud hinnaga paketil.
Kodune päikesepark
Kogu päevast jäi enim kõlama tõik, et enam ei räägita taastuvenergiast kui millestki, mis säästab loodust, vaid millestki, mis on odav. Kodune päikesepark on omandanud hoopis teise tähenduse. Kerkis üles ka Hiiumaa mure, et uute rajatavate päikeseparkide omanikud ei saa toodetud elektrit võrku tagasi müüa, seega pole justkui mõtet päikesepaneele paigaldada. Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles, et tegelikult on kodustes tingimustes kõige mõttekam toota just nii palju energiat, nagu enda tarbimine on.
Ent ka suurema kaabli paigaldamine Hiiumaa ja Saaremaa vahele, mis võrku tagasi müümise jälle võimalikuks teeks, on kavas viis aastat ettepoole toodud,
2030. aasta asemel 2025. aasta peale. “Rohkem ettepoole ei ole seda võimalik tuua,” ütles Härm.
Koduste päikeseparkide kasuks räägib tema sõnul ka suurem energiajulgeolek – palju raskem on rivist välja lüüa elektrisüsteemi, mis põhineb paljudel väikestel tootjatel.
