“Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?!” küsib Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter kolmapäeval ilmunud arvamusloos. Vahter sedastab, et Eesti kehtestas aastal 2001 Euroopa ühe parema avaliku teabe seaduse ning tänaseks on seadust pidevalt ja märkamatult lõhutud, et inimesed teaks olulistest asjadest üha vähem.
Ta toob rea näiteid, kuidas piiratakse ligipääsu andmetele ja piirangud aina karmistuvad. Nii salastab Tallinna linnaplaneerimise amet kinnisvaraarenduste tellijate ja planeerijate nimesid.
Ahenenud on ligipääs avaliku teenistuse tipptegijate majanduslike huvide deklaratsioonidele, mis algul kõik avalikkusele kättesaadavad olid.
2016. aastal sulges justiitsministeerium Riigi teatajas juurdepääsu kõigile kümne aasta tagustele kohtuotsustele. Muuhulgas tähendab see, et ka küüditajate süüdimõistvate otsustega ei saa enam tutvuda.
Praegu riigikogust tagasi võetud isikuandmete eelnõu näeb ette kohtualuste nimede kaotamist kriminaalprotsesside kalendrist ja jõustunud kohtuotsustest. Päringute hind on kavas tõsta 4 eurolt 10 eurole ning karistusregistris muuta nähtamatuks kõik väärteokaristused, sh korruptsiooni ja riigihangete rikkumiste eest määratud karistused. Milline pidu pahalaste leeris!
Meilgi on esimesed ilmingud näha ehkki salastatakse üsna süütut infot. Teist aastat kempleme Hiiumaa gümnaasiumiga, kust ei taheta välja anda ei kuldmedalistide ega nelja-viieliste õpilaste nimesid. Lõpetajate nimekirja kool lehele saata ei tohi, aga selle võib võtta kooli kodulehelt!
Kolmapäeval tuli teade, et järgmisest aastast ei väljasta vald enam lehele teavet juubilaride kohta. Ilmselt ei ilmu ei Hiiu Lehes ega vallalehes enam ka teavet uute vallakodanike ja manalateele lahkunute kohta.
“Mõistame, et äsja üle Euroopa kehtima hakanud muudatused võivad tekitada küsimusi ja arusaamatust, mistõttu teevad ka Eesti ametiasutused koostööd, et leida parimaid lahendusi andmekaitsemääruse tõlgendamiseks ja mõistlikul viisil rakendamiseks,” ütles Tarmu Kurm haridus- ja teadusministeeriumist.
Vahter aga ütleb, et jutt, nagu peaksime isikuandmete kättesaadavust piirama, sest seda nõuab Euroopa Liit, on lihtsalt vale ja kõik algatused info leviku piiramiseks pärinevad Eestist.
22. juuni 2018
