Kes kahjustab ranniku kalapopulatsioone

Kui Eesti teadlased peavad kalavarude seisundi halvenemise peasüüdlaseks rannakalureid, siis Rootsis tehtud uuring väidab, et vähemalt rannikul on linnud ja hülged märksa edukamad kalastajad.
Peale 28. septembril toimunud kohtumist teatas keskkonna­ministeerium, et ranna­kalurite järgmise aasta kala­püügivõimaluste osas jõuti kokkuleppele. Sisuliselt tähendab see, et järgmiseks aastaks kavandatud 15protsendiline püügivahendite arvu vähendamine jääb sedakorda ära. Kärpekirves aga jäi ikkagi rannakalurite pea kohale õhku rippuma.
“Hetkel otsus muidugi positiivne, aga pikas perspektiivis ei lahenda see probleemi. Ega nad ei jäta seda ja asi tuleb uuesti päevakorda, nii et tulevik on endiselt tume,” oli Orjaku sadamast merele käiv ranna­kalur Indrek Kääramees skeptiline.
“Süda jäi kripeldama, sest eelnõu menetlus praegu küll lõpetati, kuid ministeerium soovib teema juurde tagasi tulla,” ütles ka ministeeriumis toimunud kokkusaamisel osalenud rannakalur Ilmi Aksli. “Muidugi loodame, et võetakse tarvitusele teised meetmed, näiteks tõhusad abinõud kormoranide arvukuse piiramiseks, sest see liik on kalavarude hävitamise osas kindlalt esikohal, pesitsedes just kalakoelmute naabruses ja tarvitades toiduks tohutut hulka kala,” lisas ta.
Kes püüab rohkem?
Aksli seisukohta kinnitab ka 2018. aastal ajakirjas ICES Journal of Marine Science avaldatud uuring. Selle uuringu tulemused näitasid, et üldiselt on Läänemerest kalurite püütud kala kogus küll märkimisväärselt suurem kui lindude ja hüljeste saak kokku. See puudutab eelkõige traalpüüki, kus töönduslikult püütakse kilu, räime ja turska.
Rannikualadel aga on olukord oluliselt erinev – seal tarbivad röövlinnud ja hülged märksa rohkem kala, kui ranna­kalurid ja harrastuspüüdjad kokku püüavad.
Ka on ranniku kalapopulatsioonid sageli väikesed ning kui need kattuvad hüljeste ja paljude kalatoiduliste lindude toitumisalaga, on nende mõju populatsioonile suur, tõdetakse uuringus.
Lisatud joonisel on toodud Rootsi ranniku püügimahud ahvena (perch) ja haugi (pike) puhul. Joonisel on kirjas, et hüljeste ja röövlindude, sh kormoranide saagikogused on 10–20 korda suuremad, kui kalurite püütud kogused.
Teadustöö valmis viie riigi, Rootsi, Soome, Taani, Vene ja Eesti teadlaste koostöös ja selle üks osapooli oli Tartu ülikooli Eesti mereinstituut ja Markus Vetemaa.
Uuringutulemused ei loe?
Mereinstituudi andmetel oli eelmise aasta seisuga vaid 37,5% rannikumere kalade asurkondadest heas seisus. Vaatamata sellele, et Vetemaa peab olema kursis eelnimetatud uuringu tulemustega, on instituut olukorra parandamiseks välja pakkunud vaid ühe lahenduse – rannakalurite püügivahendite arvu vähendamine.
Üht rannakalurite konkurentidest, kormorani, aga kaitseb keskkonnaamet. Kui Hiiumaa rannakalurid tahtsid kevadel minna kormorani­mune õlitama, ei lubanud amet neil seda, kaitsekorraldus­kavas kirjas olevat ettenähtud meedet kasutada. Keskkonna­ameti peadirektor Rainer Vakra aga ütles Hiiu Lehele, et rannakalurid on kormoranide peale kadedad.
Keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas Hiiu Lehele, et püügivahendite piirarvude vähendamist järgmisel aastal ette ei võeta, kuid teemaga tegelemist jätkatakse.
“Kohtumisel kalurite ja väikesaarte esindajatega kõlasid mõttena ahvena ja lesta alammõõdu tõstmine, laiemat arutelu ning toetust leidis ahvena kudeaegse püügikeelu kehtestamise mõte,” loetles minister. Tehniliste meetmete paketti lisatakse ministri sõnul tõenäoliselt rohkemaid meetmeid, kui ainult ahvena kudeaegne püügikeeld, sest ahven pole ainus kehvas seisus kalaliik.
“Kormoranide ja hüljeste mõju kalavarudele hinnatakse püügiga samasse suurus­järku, ka see mõju vajab reguleerimist,” märkis minister ja lubas, et kehvas seisus varude kaitseks mõeldud tehniliste meetmete paketiga keskkonna­ministeerium tegeleb.