Connect with us

Krimi

Kelmidele antakse aina rohkem raha

PPA
Kui arvestada kokku kõik pankade nimel tehtavad petukõned ja investeerimis­pettused, on Eesti inimesed tänavu kümne kuuga andnud kelmidele 6,2 miljonit eurot, sh Hiiumaal 86 000 eurot.
Politseid teeb murelikuks, et oktoobris toimus väljapetetud summades hüppeline kasv. Ka Hiiumaa politseiteadetes tuleb kelmusi nüüd, sügisel, rohkem ette – kasvanud on ka kahjusumma. PPA andmetel on sel aastal Hiiumaal registreeritud kokku kuus kriminaalasja, mis seotud sellega, et inimesed on langenud kelmuse ohvriks. Kogu kahjusumma on 86 000 eurot, mida ilmselt pole lootustki kätte saada.
Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp tõi võrdluse eelmise aastaga, kui kelmusejuhtumeid oli küll palju, 29, kuid kahju poole väiksem, kelmuste toimepanija üks ja politseile teada.
“Siinkohal tuleb kindlasti välja tuua, et eelmisel aastal menetlesime ühte suurt kriminaal­asja, milles siis oli 29 kelmuse episoodi, kõik need oli toime pannud üks inimene ja kogukahju jäi lõpuks 40 000 euro juurde,” selgitas politseijuht.
2021. aastal Hiiu maakonnas registreeritud kuus kelmusekuriteo juhtumit on toonud kaasa kahjusid 86 000 euro ulatuses. “Suurimat kahju on kannatatud juhtumites, kus on tegemist olnud investeerimis­kelmustega,” märkis Raudsepp.
Kelmid küsivad paroole
Peamisteks moodusteks, kuidas üritatakse Hiiumaa inimestelt raha välja petta, on olnud telefonikõnedega paroolide hõivamine, selgitas Raudsepp.
“Nendel juhtudel on rõhutud inimeste psüühikale ja abivajadustele kaugetes riikides ja palutud rahalist toetust. Samuti siis juba mainitud investeerimiskelmused, kus pealtnäha väga hea investeerimis­võimaluse pakkumisega krüptorahasse kaotatakse väga suuri summasid,” tõi ta hoitavaid näiteid.
Raudsepp nentis, et kelmusi, kus inimesele pakutakse justkui laenu, kuid enne “laenu” andmist küsitakse igasuguseid “teenustasusid”, varem esinenud ei ole – nüüd, detsembri algul, jäi üks Hiiumaa mees niimoodi ilma enam kui 2000 eurost.
Raha tagasisaamise tõenäosus väike
Selgub, et väga paljud kelmuse õngitsused Hiiumaal on toimunud vene keeles. Ka on kelmid läinud väga osavaks ning oskavad inimese ümber sõrme keerata.
“Alati tasub meeles pidada, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt nii ongi,” soovitab politseijuht kelmide räägitut kriitiliselt hinnata. Veel targem on kõne kohe katkestada, sest kaotatud raha tagasisaamise lootus on peaaegu olematu.
“Politsei loomulikult võtab kõiki neid juhtumeid tõsiselt ja teeb kõik endast oleneva, et olukorda lahendada, kuid sageli on raha tagasisaamise
tõenäosus väga väike. Seda sellepärast, et kelmid on enamasti välismaal, raha liigub nendeni läbi erinevate kontode ja kui raha on juba kelmideni jõudnud, on seda tagasi saada väga keeruline. Maksete liikumist on võimalik teatud juhtudel peatada, kuid ainult siis, kui inimene saab kiiresti aru, et tegemist oli pettusega ning võtab kohe ühendust politsei ja ka oma kodupangaga.”
Sel aastal on politsei Hiiumaal alustanud ka neli väärteoasja kelmuste faktis ehk siis nendes juhtumites on kahju olnud alla 200 euro. Need on olnud peamiselt juhtumid, kus siis kas e-poodide teenuseid kasutades või internetist otse omanikult tellides on ostjal kaup saamata jäänud.
Küsi targemalt ja teata politseile
Sel aastal on investeerimis­kelmustega kaotanud ligemale 270 Eesti inimest kokku 3,4 miljonit eurot. Pangast tulnud petukõnede ohvriks on langenud aga pea 650 inimest, kellelt on kätte saadud kümne kuuga 2,8 miljonit eurot.
“Ma näen, et lagi ei ole saabumas, need numbrid ainult suurenevad,” ütles ERRile politseikapten Maarja Punak. Ta rõhutas, et ükski pank ei küsi telefoni teel oma klientidelt PINkoode ja sellised kõned tuleks kohe lõpetada. Samuti soovitas ta enne investeerimisotsuste tegemist küsida nõu kogenumatelt.
Politsei palub, et neile antaks teada kõigist sellistest juhtumitest, ka ebaõnnestunud pettusekatsetest.

Veel lugemist:

Uudised

Märtsist alustab sihtasutuse Hiiumaa sadamad juhatuse liikmena tööd merendustaustaga Romet Keskla, kelle nõukogu kutsus kandideerima peale 15 kandidaadiga konkursi lõppu. SA Hiiumaa Sadamad nõukogu...

Ahto ilmajutud

Näib, et talvel enam pikka pidu pole ja suurt pakast enam ei tule. Välistada ei saa aga lühiajalisi ja teravaid külmalaineid. Eesolev nädal tuleb...

Digileht

Hiiu Leht 20.veebruaril Sadamaid juhib Romet Keskla Kas radar oleks sõjas sihtmärk? Vajatakse löökaukude hingeelu eksperti Kaitseliitlased avaldasid muljet Digilehe saab tellida siit

sport

50. korda sõidetud Tartu maratonil osalenud 5200 suusataja seas oli 29 neid, kes stardiprotokolli märkisid, et esindavad Hiiu maakonda. Neist 20, kõik mehed, läksid...