Kasulapsi väärkohelnud Malle Kobin läheb kuueks kuuks vangi

Riigikohus ei võtnud Malle Kobini (68) kaitsja Aivar Ennoki ja kannatanute esindaja Silver Reinsaare kaebusi menetlusse. Sellega jõustus kolmapäeval, 7. aprillil ringkonnakohtu süüdimõistev otsus, millega nelja aasta ja kuue kuu pikkusest vangistusest tuleb Malle Kobinil reaalselt ära kanda kuue kuu pikkune šokivangistus. Ülejäänud karistus on tingimisi viieaastase katseajaga.
Kolme kannatanut esindanud Silver Reinsaar palus Riigi­kohtul tühistada ringkonna­kohtu otsuse osas, millega Kobin vabastati maakohtu mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse täielikust reaalsest ärakandmisest. Ringkonnakohus otsustas nimelt, et kohe kuulub ärakandmisele kuus kuud ja ülejäänud karistus on tingimisi viieaastase katseajaga. Kannatanute esindaja palus maakohtu määratud karistuse jõustamist.
Kobini kaitsja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus ta saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus või vähemalt kergendada süüdistatava karistust ja määrata see täielikult tingimisi.
“Vastavalt seadusele võtab Riigikohus kaebuse menetlusse siis, kui asja lahendamisel maa- ja ringkonna­kohtus tekkis olulisi õiguslikke probleeme või see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Praegusel juhul neid aluseid ei esinenud,” leidis Riigikohus.
“Maakohus saadab süüdi­mõistetule lähemal ajal teavituse, millal ta peab ilmuma vanglasse šokivangistust kandma,” lisas Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder. “Tavaliselt on etteteatamisaeg paar nädalat.”
Kergem karistus
Tallinna Ringkonnakohus määras oma kasulapsi väärkohelnud Kobinile mullu 14. detsembril karistuse osaliselt tingimisi.  Sellega kergendas Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu mõistetud karistust ning mõistis nelja aasta ja kuue kuulisest vangistusest koheselt ärakandmisele kuus kuud vangistust.
Ringkonnakohus jättis karistusest neli aastat täitmisele pööramata juhul, kui Malle Kobin ei pane viieaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab ettenähtud kontrollnõudeid.
Sellest kuupäevast alates hakkas kulgema ka Kobinile määratud katseaeg.
Samuti määrati, et Kobin on kohustatud käitumis­kontrolli ajal osalema kriminaal­hooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 7. aprillist 2021.
Pärnu Maakohus oli 24. augusti 2020 otsusega mõistnud Malle Kobini süüdi omastamises, alaealistelt seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja nende kehalises väärkohtlemises ning karistas teda nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Ringkonnakohtu hinnang oli, et pole alust arvata, et Kobini karistusõiguslik mõjutamine uute kuritegude toime­panemisest hoidumiseks täidab oma eesmärgi vaid pikaajalise reaalse vangistuse ärakandmisega. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et Kobini isikuandmetest tulenevalt on alust tema tingimisi karistusest vabastamiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohus piisavalt arvestanud Kobini isikut, mõistes teise astme kuritegusid toime pannud, varem karistamata isikule, küllaltki pika­ajalise reaalse vangistuse.
Süüd ei tunnistanud, aga kahetses
Apellatsioonikohtus süüdistatav küll oma süüd ei tunnistanud ega väljendanud ka kahetsust toimepandu suhtes. Samas süüdistatav siiski väljendas siirast kahetsust selles, et ta teatud hetkedel ei leidnud teistsuguseid võimalusi, et ei nõudnud tugiisikuid ning lasi ennast mõjutada ametnike veenmistest ja lapsed oma koju võttis.
Ringkonnakohus leidis, et süüdistatava poolt väljendatu näitab, et ta on hakanud kriitilisemalt oma käitumist hindama, nentides, et oleks võinud teisiti käituda. Seetõttu oli ringkonnakohtu hinnangul piisav alus arvata, et süüdimõistetu ei pane enam uut kuritegu toime ning nelja aasta ja kuue kuulise, seega küllaltki pikaajalise reaalse vangistuse mõistmine, pole põhjendatud.
Tõsine hoiatus
Kohtu hinnangul tuleb aga Malle Kobin allutada katseajal käitumiskontrollile. “Arvestades eelkõige M. Kobini poolset suhtumist toimepandud tegudesse, siis tuleb tema edas­pidise käitumise üle teostada järelevalvet, allutades ta kriminaalhooldusele. Ring­konnakohus leiab, et M. Kobiniga on vajalik läbi viia sotsiaaltöö, et aidata tal täielikult aru saada käitumise ebaseaduslikkusest, selliste n-ö kasvatusmeetodite lubamatusest ja oma tegude võimalikest negatiivsetest taga­järgedest laste psüühikale. Samuti tuleb kohustada M. Kobinit osalema kriminaal­hooldaja poolt määratud sotsiaal­programmis, mille abil M. Kobin saaks oskused, talitseda oma julmust ja vägivaldsust,” märkis ringkonnakohus mullu detsembris otsust välja kuulutades.
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Kobini täielik karistuse kandmisest vabastamine, arvestades süü suurust, aga ka süüdistatava suhtumist kuritegudesse, põhjendatud, vaid kohaldamisele kuulub tema osaliselt karistuse kandmisest vabastamine.
“M. Kobinile tuleb anda tõsine hoiatus nn šokivangistuse näol, et ta kogeks, milliste vabadusepiirangutega on vangistus seotud ning mõistaks oma tegude täielikku lubamatust,” selgitas kohus.
Jääb tiitliteta
Kasulapsed elasid Malle Kobini juures Hiiumaal pere­kodus asendushooldus­teenuse lepingu alusel. Süüdistuse järgi vägivallatses Kobin enda viie kasulapse kallal: lõi neid käe ja jalaga, pani mitmeks päevaks luku taha ja sundis ühe koha peal seisma mitmeid kordi mitme aasta jooksul.
Kriminaaluurimine käivitati 2019. aasta augustis, kui sotsiaalkindlustusamet tegi politseile kuriteoteate.
2013. aastal pärjati Malle Kobinit aasta ema tiitliga, 2014. aastal sai ta presidendilt Punase Risti IV klassi teenete­märgi.
Nii tiitli kui teenetemärgi saab laste väärkohtlemises süüdi mõistetud Malle Kobinilt ära võtta kohtuotsuse jõustumisel ehk 7. aprillist.