Augusti keskpaigas, 14. ja 15. kuupäeval toimus Kassaris keskkonnaameti ja Eestimaa looduse fondi (ELF) koostöös loopealsete taastamise demonstratsioon.
Kõik saavad nüüd ka ise oma silmaga uudistada näidis ala grilli Lest ja Lammas juures tee ääres. Katseklappidel eemaldati loopealsele kasvanud tihe võsastik. Nüüd avaneb seal ka üle pika aja vaade merele. Ala taastamist jätkab kohalik maahooldaja Tiit Kopli.
Siiani on Eestis loopealseid taastatud valdavalt käsitsi – see töö on aga väga kulukas ja aeganõudev. Ka puudub Eestis loopealsete mehhaniseeritud taastamise kogemus. Seetõttu otsustatigi selline demonstratsioon läbi viia, kuna näiteks Rootsis kasutatakse valdavalt just mehhaniseeritud taastamist.
Kassaris sai näha kaht erineva tööpõhimõttega masinat, mis võimaldavad suuremamahulist ja kiiremat taastamistööd kinnikasvamise tõttu ohustatud maastikel. Nende tööjõudlust võrreldi ka käsitsitöö ajakulu ja tulemusega.
Üks masinatest on purustaja, mis ehitatud Rootsi firma Slagraft masina eeskujul kohaliku ettevõtja Reijo Leigeri poolt. Tema ettevõte RL Eriteenused on 17 aastat remontinud rasketehnikat ja hooldanud maastikke.
Teine masin, mis ostetud Soomest pikka aega poollooduslikke kooslusi hooldanud viljandimaalase Georg Artma poolt, oli võsalõikur.
Arvestuslikult kulus hektari võssakasvanud loopealse taastamiseks purustamismasinaga u üheksa tundi, võsalõikuriga 20 ja käsitsi 700 inimtöötundi. Kaheksatunniste tööpäevade puhul peaks üks inimene töötama kolm kuud.
Keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist Annely Reinloo selgitas, et purustaja on sobilikum madala ja hõreda kadaka eemaldamiseks, kuna tiheda ja kõrge kadaka puhul jääb maha suur purustatud puidu mass. Võsalõikuriga saab eemaldada nii kõrget ja tihedat kui madalat ja hõredat kadakat, kuid tekkinud mass tuleb kokku koguda ja põletada või alalt ära viia. Selge erinevus oli kändude vahel – purustajaga eemaldatud kadakate kännud olid pehmed ja lõhestunud. Käsitisi ja võsalõikuriga eemaldatud kadakate ja teiste põõsaste kännud olid teravate servadega – see on ebasoodsam loomade karjatamisel, kuna kahjustab loomade jalgu ning samuti kõdunevad sellised kännud kauem. Edasise töö loopealse taastamisel peavad aga tegemagi kariloomad, kes kasvama hakkavaid lehtpuude võsusid süües ei lase alal enam võssa kasvada ja nii taastub mõne aastaga loopealse iseloomulik taimestik ja senise võsastiku asemel tekib päikseline niit.
Pärandkoosluste taastamise vajadus on tekkinud kuna põllumajanduse intensiivistumine on kaasa toonud karjatamise lakkamise aladel, kus inimesed seda aastasadu teinud. Need on väga kaunid ja liigirikkad elupaigad – pool-looduslikud kooslused ehk pärandkooslused: loopealsed, luhad, aruniidud, sooniidud, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad. Säilimiseks vajavad need alad karjatamist ja niitmist. Koos karjatamise ja niitmise lakkamisega on kadunud mitmete liikide elupaigad.
Õnneks on viimased aastad toonud kaasa lihaveise ja lambakasvatuse jõudsa arengu, mille juures on olulist rolli mänginud pärandkoosluste hooldamine ning selle eest makstavad toetused.
Snowbali projekti raames tulid partnerite esindajad Eestist, Lätist ja Rootsist Hiiumaale Kassariotsale, et oma kätega pärandkoosluste paremale käekäigule kaasa aidata.
Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. ELF on talguid järjepidevalt korraldanud juba üle kümne aasta, viimasel ajal koguneb ühte aastasse üle 40 talgulaagri. Talgutele tulevad igapäevaselt linnas kontorites töötavad inimesed väga erinevatelt elualadelt – nii firmajuhid kui assistendid, müüjad, õpetajad, ametnikud.
ELF on korraldanud talguid ka venekeelsele sihtrühmale. Need on samuti väga populaarsed – talgugrupp täitub peale teate avaldamist paari tunni jooksul ja talgulisi koguneb nii kodu- kui välismaalt.
Snowbali projektipartner Läti looduse fond, kes ka Hiiumaal abiks oli, on huvitatud looduskaitseliste talgute korraldamisest Lätis ja tegutseb selles suunas.
Talgute toimumist Hiiumaal rahastasid INTERREG, KIK ja Rootsi WWF fond projekti Snowbal raames.
Projekti eesmärk on kaasaaitamine bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja suurendamisele, vähendades ka põllumajandusest pärit toitainete kannet Läänemerre pärandkoosluste majandamist parandades.
Eesmärgi saavutamiseks kaasatakse piirkonna põllumajandustootjaid. Koostöö toimib vahetu suhtlemisena õppereisidel ja individuaalsel farmide nõustamisel Eesti ja välisekspertide poolt.
Projekti käigus korraldatakse muuhulgas kümme looduskaitselist talgulaagrit ning antakse sisend uue maaeluarengukava väljatöötamisse keskkonnakaitseliste põhimõtete paremaks rakendamiseks.
Snowbali projekt kestab 2013. a lõpuni, veel on plaanis korralda õppereise ja seminare. Projekti on kaasatud Rootsi loomakasvatuse eksperdid, kel pikaaegne kogemus loomade ekstensiivsel kasvatamisel ja pärandkoosluste säilitamisel.
Siit üleskutse loomakasvatajatele: kes on huvitatud projekti raames välisekspertide konsultatsioonist loomakasvatuse arendamiseks, võtke palun ühendust Lia Rosenbergiga meili teel lia@elfond.ee
KAIA LEPIK
ja KERTU HOOL
Eestimaa looduse fond
