Kas uut maakonnaportaali oli vaja?

Aasta alguses viidi maakonnaportaal www.hiiumaa.ee uuele tehnilisele platvormile, veebileht pole veel lõplikult valmiski, aga on juba kriitika osaliseks saanud.
“Väga poolik ja piinlik leht.” “Kas see ka parem on kui paljukirutud vana, on vaataja otsustada. Isiklikult arvan, et etapi valmimise otsus oli pisut ennatlik.” “No see leht ei ole paraku ühestki otsast see, mida lubati.” Kokku võib sotsiaalmeediast leida paarkümmend kriitilist kommentaari.
“Mis puutub kriitikasse, siis tegelikult on konstruktiivne kriitika ju edasiviiv jõud ja selles pole midagi negatiivset,” ütles Hiiumaa arenduskeskuse turismi- ja turundusspetsialist Anne-Ly Torstensson. “Usun, et kritiseerijad ei taju seda töömahtu, mis ühe veebi­portaali loomise juurde käib ja võib-
olla ei ole nad teadlikud ajaraamist.”
Mõned kuud ajapikendust
Kui uut maakonnaportaali planeerima hakati, oli selge, et vana süsteemiga, kus pea iga uue rakenduse ja detaili lisamine tähendaks eritellimus­tööd ühelt kindlalt arendajalt, edasi minna ei saa.
Nii oli ka veebiportaali arendaja leidmiseks korraldatud konkursi ja riigihanke tingimustes kirjas, et aluseks peab olema vabavaraline platvorm ja kõik seotud põhjad ja lahendused jäävad tellija omandisse.
“Uue hiiumaa.ee arendus­töödega alustasime septemb­ris, aga juba oktoobris seisime silmitsi olukorraga, kus vana portaali majandus­partner andis teada, et olemas­olev portaal baseerub sedavõrd vananenud ja amortiseerunud tehnilistel lahendustel, mis ei ole turvaline,” rääkis Torstensson.
Läbirääkimistel saadi siiski mõned kuud ajapikendust ehk möödunud aasta lõpuni.
Paljudel on tema sõnul ehk ka ekslik arusaam, et kui Hiidlaste koostöökogu üldkoosolek andis 2019. aasta veebruaris nõusoleku selle projekti jaoks Leader-toetust taotlema minna, ei tähendanud see, et siis oleks saanud veebiarendusega alustada. Ära tuli oodata PRIA rahastusotsus, mis saabus alles möödunud aasta juuni lõpus. Peale seda oli võimalik välja kuulutada riigihange, mille tulemusena sõlmiti septembri alguses leping tööde teostamiseks OÜga 1K-digital.com
Sisu üle ei antud
Leader toetussumma ei ole tervikuna veebiportaali arendamiseks, vaid toetusest, mille kogusummaks on 65 000 eurot, on otseselt veebiportaali välja ehitamiseks umbes pool summast, mis on omakorda jagatud eri etappide vahel.
Esimene etapp hõlmab peamiselt veebilehe arhitektuurilisi ja funktsionaalseid lahendusi. “Siinkohal on vajalik aru saada, et selleks, et funktsionaalsused kõik tööle saada, on vaja neid testida. Iga uue ja keeruka veebisüsteemi loomisel ei saa välistada tekkivaid vigu, mis parandatakse jooksvalt,” selgitas Torstensson.
Teine teema on portaali sisu loomine ja see ei ole veebiarendaja vastutusala. Sellega tegeldakse kohapeal ise.
“Kuna hiiumaa.ee eelmine toimetus ei andnud lehe sisu üle, siis pidime seda hakkama looma algusest peale,” märkis Torstensson.
Tänu koostööprojekti partneritele, keda selles projektis oli lausa seitse, on seda tööd tegemas mitmete erinevate valdkondade esindajad. Lisaks partnerite materjalidele on projektis raha planeeritud ka reklaamtekstide, foto- ja videomaterjalide tellimiseks.
Suure veebilehe loomiseks kulub aasta
Kui lihtsama kodulehe saab tehniliselt valmis teha mõne päevaga, siis omadustelt mitmekesisema lehe puhul see nii ei ole ja arendus­töödeks varutakse tihti koguni terve aasta.
“Sellist privileegi meil kahjuks ei olnud. Loomulikult oleksime hea meelega viimistlenud kõik detailid enne lehega avalikkuse ette tulemist, aga antud ajaraamis ei olnud see võimalik,” nentis Torstensson. Teine variant oleks olnud kuvada lihtsalt maandumislehte, aga ta on veendunud, et praegune lahendus on siiski parem.
Ka oleks veebiportaalidest rääkides vaja aru saada, millest üks portaal koosneb, ütles Torstensson: “See, mis kasutajale välja paistab, on ainult üks osa suuremast tervikust, mis koosneb visuaalsest vaatest, sisutekstidest, fotodest, aga ennekõike tehnilistest lahendustest, sisumootorist, lehe arhitektuurist ja nii edasi, mis paneb omakorda paika selle, kuidas ja mismoodi infot veebilehel kuvatakse ja mis töö veebiarendajatelt sisse ostetakse.”
Veebiarendajad omakorda kasutavad selles protsessis kas tootjate poolt valmis kodeeritud põhikomponente, mis olid ka uue hiiumaa.ee puhul töö eelduseks või siis loovad lahendused ise.
“Suuremate veebilehtede puhul ei võeta ka valmis­lahendusi alati otse toorikutena kasutusse, vaid personaalse lõpptulemuse saavutamiseks neid täiendatakse,” selgitas ta. “Nii on ka hiiumaa.ee puhul aluseks kaasaegne ja arendav platvorm, mida saab vastavalt vajadustele ja soovidele modifeerida.”
Töö alles algab
Kuigi esmane üldisem info on juba veebilehel olemas, algab tõsisem töö alles nüüd, kui kõigil osapooltel on tekkinud ettekujutus, milline uus portaal olema peaks. Peamise sisuloome perioodiks on planeeritud käesolev aasta.
Sisu koostamisel ja selle administreerimisel on partneritele abiks Hiiumaa arenduskeskuse digiturunduse spetsialist Kaarin Vask, kes ühtlasi on ka veebilehe administraator.
Paralleelselt sisu­loomega algavad ka teise etapi tööd, mis peamiselt koosnevad liidestamistest väliste andmebaasidega nagu seda on visit­estonia.com, aga ka kinnisvara- ja tööhõive portaalid. “Lisaks asume tegelema ka veebi­lehe turundamisega,” märkis Torstensson, kelle sõnul võib ühe suurema veebi­portaali tegemist võrrelda maja ehitamise või vana maja renoveerimisega.
“Ehk siis arhitekti joonistest kuni selle hetkeni, kus võid ennast mõnusalt tunda kodus, kus kõikide pere­liikmete soovid arvesse võetud ning kus iga naelake ja konksuke on just selle koha peal ja seda värvi kui soovid, kulub ikka päris mitmeid kuid, kui mitte aastaid.”
Anne-Ly Torstensson lisas, et portaali hiiumaa.ee
arendamine on protsess ja üles ehitatud nii, et see ei lõppe projektiperioodi lõppemisega, vaid selle projektiga luuakse põhi, mida on võimalik mõistliku eelarve ja inimressursiga ka edaspidi ajakohasena hoida ja arendada.