Connect with us

Uudised

Kärdlasse ohusireeni ei tule

Päästeamet teatas eile, et ohusireenide asukohtade esialgne valik on tehtud. Sireenidel põhinev süsteem paigaldatakse 16 suuremasse asulasse: Tallinna/Muugale, Tartusse, Pärnusse, Narva, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Maardusse, Rakverre, Keilasse, Viljandisse, Valka, Kuressaarde ja Haapsallu. Kärdlat selles loetelus pole.
Ühtset üleeestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada.
Ohusireenide optimaalsete asukohtade välja selgitamiseks tellitud analüüsi põhjal selgus, kui palju ja kuhu tuleks paigutada kõlarid neis 16 linnas, kuhu süsteem planeeritud on.
“Selleks, et üldse aru saada, kui palju ja kuhu tuleks ohusireenide kõlareid paigutada, et sireeni heli kogu asula ära kataks, tuli meil teha kõikide linnade kohta akustiline analüüs, milles võtsime arvesse olemasolevat taustamüra, pinnavorme ja hoonestust. Samuti oleme teada saanud, kui tugev peab heli olema, et see oleks taustamürast eristatav, kuid samas ei tekitaks inimeste tervisele ohtu,” selgitas sireenide projektijuht Tambet Vodi.
Kokku tuleb 16 linna 70–80 kõlaripunkti. Eelistatult paigutatakse sireenid riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatele ehitistele, riiklikele ettevõtetele kuuluvatele ehitistele, sidefirmade sidemastidele.
Sireenide maksimaalne helirõhu tase jääb alla 115 dB, mida võiks võrrelda näiteks alarmsõiduki sireeni või teetöö/ehitusmasinate müraga. “Oluline on aru saada, et sireeni käivitades ei jää inimesed seda heli tänavale kuulama, vaid liiguvad kiiresti hoonetesse,” märkis Vodi.
Loodav süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega). Millised täpselt signaalid olema hakkavad, saab selgeks augustis-septembris. Selleks ajaks valmistatakse ette ka teavitus, et elanikkonnale sireenide helisignaalid ja käitumisjuhised tuttavaks teha. Lisaks saavad ohu piir­konnas viibivad inimesed ka oma mobiiltelefonile sõnumi, mis annab ohuolukorra kohta lisainfot ja käitumisjuhiseid.
Teatud regulaarsusega testitakse sireenisüsteemi ka reaalse heli edastamisega. “Näiteks Hollandis testitakse üleriiklikku sireenide süsteemi iga kuu esimesel esmaspäeval kell 12,” rääkis Vodi.
Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus­keskus (SMIT). Sireenide süsteemi ostmise hange kuulutatakse välja septembris. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul tehtud.
Esimesed seadmed on plaanis paigaldada aasta lõpus ning kogu süsteem võiks valmis olla 2023. aasta juuliks.

Toimetaja HARDA ROOSNA

Veel lugemist:

Teema

Nüüdsest saab Hiiumaal minna iseseisvalt ämmaemanda vastuvõtule, perearst saab määrata koduõenduse ning haiglas olijatele on võimalik pakkuda sotsiaaltöötaja tuge.  Iseseisvat ämmaemanda vastuvõttu seni haiglas...

Uudised

Kui volikogu istungitel on tavapäraselt rohkem küsimusi opositsioonil, siis seekord pommitas vallavalitsust kriitiliste küsimustega äsja osavallavanema ametist vabastatud reformierakondlane Aivar Viidik. Aivar Viidiku sõnavahetused...

Uudised

Möödunud laupäevast alates tegutseb Kärdlas mittetulunduslik ühendus, millele asutajad andsid nimeks Kärdla Linna Selts. Tegu on seltsiga, mille liikmed toetuvad omaalgatusele ja seavad eesmärgiks...

Uudised

Insener Raul Ernes märkas Rohuküla sadamas ohukohti ja teavitas neist ka vastutajaid. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet vastas talle peale kolmandat pöördumist ja kuu...