Harda Roosna Lähinädalatel avatav kliinik asub Kärdla lähedal Linnumäel ja on siinkandis esimene spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud hoone.
Maris Kriggulson õppis Tartus loomaarstiks ja läbis Soomes internatuuri hobuste erialal, hiljem töötas Soomes veiste ja väikeloomadega. “Soomes on töökoht mind jätkuvalt ootamas, aga kui tahad veterinaari tööd teha kodusaarel, tuleb töökoht ise endale teha – keegi valmisasja ei paku,” nendib ta.
Sestap on mõtet oma kliinikust pikka aega mõeldud. “See, et seda nii suurelt teha, on mu mehe kätetöö – ma ise olen vast natuke väiksema lennuga,” ütleb Maris, et tema oleks ehk loomade ravimiseks teinud mingi vastuvõtu koju, näiteks sauna. “Nüüd pean küll meest tänama, et nii suur asi sai – eks on ikka teine asi tööd teha ja klientidel tulla, kui on nii korralikud tingimused.”
Oma retsepti mineraal
Juba on olemas operatsioonisaali sisustus ja vajalikud instrumendid, kohal on ka laborisisustus. Statsionaaris on eri suuruses puurid, kus haige või operatsioonist toibuv loom saab puhata ja tilguti all turgutust. Puuri küljes ripuvad igas mõõdus kraed, mis pannakse loomale kaela, et ta haava lakkuda ei saaks. Igast puurist läheb luuk õue jalutusaedikusse.
Kõrval on hotell, kuhu saab looma jätta selleks ajaks, kui pererahval muid tegemisi.
Loomatohtri vastuvõturuumis on vaja veel asjad paika panna, aga kaupluses on riiulid juba kaupa täis. Eriti uhke on Maris Kriggulson ühe kaubaartikli üle. See on lammaste mineraalsööt, mis valmistatud Marise retsepti järgi Inglismaal. “Kasvatasime möödunud aastal ka ise veel lambaid ja siis oli tükk tegu, et saada lammastele korralikku mineraali, mis vastab kõikidele vajadustele,” selgitas Maris.
Nii laskis ta Inglismaal teha mineraalsööda ja toob nüüd seda Eestisse. Retsept valmis spetsiaalselt Lääne-Eesti pinnase jaoks ja koostöös loomaarsti, Eesti suurima lambaspetsialisti Ants Kuksiga.
Hakkavad keeritsussi määrama
Laboris hakatakse lisaks tavalistele laboriteenustele määrama metssigade trihhinella ehk keeritsusstõve tekitaja proove. “Teeme seda päris korralikult tehisseedemeetodil – kunstlik maomahl seedib lihatüki ära ja siis saab trihhinellasid elektronmikroskoobi all tuvastada,” selgitab Maris.
Kavas on taotleda akrediteeritud labori tunnistus. Nüüd saavad jahimehed liha kohta ametliku paberi, et see on ohtlikust haigustekitajast vaba ning tohivad seda liha ka edasi müüa.
“See teeb Hiiumaa jahimeeste elu natuke lihtsamaks ja nad saavad oma saaki edasi töödelda või müüa,” selgitab Maris.
Meetod, mida seni kasutati, ei ole Kriggulsoni sõnul nii usaldusväärne ja tööstustes sel meetodil enam metssealiha kontrollida ei lubatagi.
Kliinikusse on oodatud nii suured kui väiksed lemmikloomad – kassid, koerad, aga ka merisead ja jänesed. Hobused ja veised kliinikusse sisse ei mahu, aga nende juurde tuleb Maris kohapeale. Haiget boamadu ta siiski vastuvõtule ei oota: “Siis ma jooksen ise vist minema,” ütleb Maris naerdes.
Koostöökogu toetas
Ehitustööd algasid sügisel ja praeguseks on peaaegu kõik avamiseks valmis – paar mööblijupikest on veel puudu ja maja ümber on vaja haljastust sättida. Ehitustöö kvaliteedi eest kiidavad Kriggulsonid Denis Lukase töömehi firmast OÜ Riburada.
OÜ Dagovet Hiiumaa loomakliiniku ehitamist toetas Hiidlaste koostöökogu enam kui 90 000 euroga, projekti kogumaksumus on 1,5 miljonit eurot.
“Tänu sellele toetusele seda kliinikut üldse oli võimalik teha,” ütleb Maris ja lisab, et omaosaluse summa on siiski üüratult suur. “Eks siis tuleb usinalt tööd tegema hakata ja loota, et kliendid meid üles leiavad.”
Praegu koostavad
Kriggulsonid patsiendiportaali, mis hakkab kliendile teatama näiteks saabuvast vaktsineerimise või vastuvõtuajast. Nende jaoks, kes ei armasta internetis asju ajada, saab olema ka telefoninumber.
Ka Kriggulsonidel endil on hulk lemmikloomi: saksa linnukoer Friida ehk nende esiklaps, nagu Sven ja Maris teda kutsuvad, ja terve laadung hobuseid – Linnumäe tallis on praegu 28 hobust ja umbes pooled neist
Kriggulsonide omad.
