Kärdlas on kolm nõukogudeajal ehitatud suurt ja pooltühja büroohoonet, mille omanikel on probleeme ruumide täitmisega.
Aastate jooksul on üsna tühjaks jäänud maavalitsuse hiigelhoone Polgus. SA Tuuru juhataja Kristjan Arunurm (loe lisa lk 3) teatas, et nad otsivad oma Vabrikuväljak 1 asuvasse majja rentnikke, aga kaaluvad ka maja üleandmist riigi kinnisvara aktsiaseltsile. Sadama 15 asuv, kunagi nii uhke Hiiu Kaluri maja on viimasel ajal väljanägemise poolest muutumas üheks linna häbiplekiks ning omanikud on kaalunud isegi maja lammutamist.
Maavalitsuse maja RKASi rüpes
Juba paar aastat on nõukogudeaegses tankipolgu staabihoones asuv Hiiu maavalitsus teinud katseid leida aina tühjenevatesse ruumidesse üürnikke. PRIA Käina büroo Kärdlasse toomise katse ebaõnnestus, kuna põllumajandusministeerium seda ei toetanud. Korda ei läinud ka plaan kolida Tuuru maakondliku arenduskeskuse osa ehk nõustajad maavalitsuse majja.
Jaanuarist anti katseliselt RKASi haldusse üle kaks maavalitsuse hoonet, üks Hiiumaal, teine Raplas. Kohe algas ka hoone suurremont, mille käigus CO2 rahadega vahetati välja katusekate, soojustati pööning, osaliselt vahetati välja aknad ja välisuksed, soojustati fassaad ja vundament.
RKASi projektijuht Ago Rist ütles, et kõik tööd lähevad maksma 230 000 eurot ja peaks valmis saama oktoobri keskel.
Suve algul andis maavanema kohustusi täitnud Piret Sedrik koos Rapla maavanemaga aru ülejäänud Eesti maavanematele sellest, kuidas maja üleandmine sujus. Sedrik rääkis, et maavanemad leidsid, et maja pole vaja RKASile üle anda juhul, kui see on optimaalse suurusega. “Kui aga hoone vajab suuri investeeringuid ja selles on palju tühje ruume nagu meil, on selle riigi kinnisvarale üle andmine põhjendatud,” selgitas Sedrik.
Sellega langes maavalitsuse õlgadelt ka kohustus rentnikke otsida – see on nüüd RKASi mure.
Tuuru maja Kärdla rahvamajaks?
Tuuru juhataja Kristjan Arunurm ütles, et ka nemad kaaluvad Tuuru hoone üleandmist riigi kinnisvara aktsiaseltsile, kuna rentnikke on väheks jäänud, sihtasutusel pole raha maja kordategemiseks ja puudub fond, kust seda taotleda.
Arunurm rääkis, et ekspertide hinnangul kuluks 2009. aastal valminud renoveerimisprojekti realiseerimiseks 10 miljonit eurot. Tuuru üleeelmine juhtaja Aivi Telvik ütles, et kui tema projekti tellis, oli selle realiseerimise rahavajadus 5 miljonit krooni: maja oli seest juba korras ja vaja olnuks veel remontida välisfassaadid ja osa ruume. Ka kaks miljonit krooni viiest oli sisuliselt juba olemas, see tulnuks EASilt Hiiumaa turismi infopunkti väljaehitamiseks.
Siis aga hakati Aivi Telvikut ametist kangutama ja see töö jäi pooleli. Ka Hiiumaa turismliit lahkus Tuurust ootamatult kõrgeks tõstetud üüride tõttu ning arendab nüüd infopunkti Pritsumajas.
SA Tuuru arengukavas 2008–2013 on kirjas eesmärk, et hoone on täielikult renoveeritud aastaks 2013, vähenenud on hoone energiakulud, tagatud on puuetega inimeste pääs Tuuru majja. Telvik tõdes, et nüüdseks on need plaanid kõik n-ö läinud rong ehk neid pole sellisel kujul enam võimalik realiseerida.
Telviku visioon oli, et keskusest pidi tulevikus saama n-ö Kärdla rahvamaja – koht, kuhu väga paljudel inimestel asja on. Tal õnnestus see osaliselt saavutadagi. Hulk edukaid ESFi projekte tõi majja õppima väikelaste emasid, naisi, töötuid. Maakondliku arenduskeskuse ja Hiidlaste koostöökogu tegevuskeskuse konsultandid harjutasid siin käima ettevõtjaid, omavalitsusjuhte ja külade sädeinimesi. Kel vaja fotot, trükist või meenet, need astusid sisse Recado Meedia uksest. Majas toimetas oma asju Hiiumaa turismiliit ja nii oli ka turismiettevõtjatel siia tihti asja.
Linnapea: ideel on jumet
Telvik ütles, et tema näeks praegu ainsa lahendusena kui Kärdla linn maja munitsipaliseeriks eesmärgiga kunagi linnavalitsus sinna kolida.
Praegu maksab Kärdla linnavalitsus maja omanikule, ASile GMP Grupp, 25 aasta jooksul küllalt kõrget renti ja maja on ka pärast seda ikka ettevõtja, mitte linna oma. Tuuru maja munitsipaliseerimise järel oleks linnavalitsusel oma maja ja valik, kas jätkata praeguse kalli üürilepinguga ning linnavalitsuse jaoks liiga suurte ruumide rentimist või mitte.
Linnapea Georg Linkov ütles, et see on igati kaalumist väärt mõte.
Hiiu Kaluri maja lammutamisele?
Sadama tn 15 asuvat Hiiu Kaluri maja ehitati ja laiendati samanimelise kalurikolhoosi õitseajal. Nüüdseks on suur osa majast tühi ja kaasomandisse müüdud, ASile Hiiu Kalur kuulub sellest 22 protsenti. Hoonel on kuus kaasomanikku. Neist suurim on SMG Invest OÜ, kellele kuulub nn vana kontorihoone, mille ümbrus on väga käest ära lastud. Uuem hooneosa jaguneb viie rentniku vahel.
Aktsiaseltsi juhatuse liige Ülo Esta ütles, et maja kehv väljanägemine on mureks neilegi ja Hiiu Kaluri omanikega on jutuks olnud lausa hoone lammutamine.
Esta lisas, et nemad on nõus maja ka renoveerima ja teinud vastava ettepaneku ka kaasomanikele, kuid need pole selleks ikka veel võimalust leidnud. Tänavu juulis saatis Esta taas kirja kaasomanikele ettepanekuga teha korda uuema hoone fassaad ja vahetada välja vanad aknad, kus need veel ees on. Dagopen OÜ projektbüroo koostatud kalkulatsiooni järgi kuluks töödeks ligi 39 000 eurot.
OÜ Kerttu Sport ja OÜ Dagosent omanikud olid nõus. Esta ütles, et loodetavasti nõustuvad remondiga ka OÜ Dagopen omanikud, kellelt pole veel tagasisidet saadud. OÜ V.J.Hambaravi omanik aga keeldus pakkumisest põhjendusega, et tal pole selleks raha ning kavatseb üldse Hiiumaalt ära kolida, vahendas Esta.
Hiiu Kalur tegi ka pakkumise sobiva hinna korral osta kinnistusosa tagasi juhul, kui omanikule renoveerimine ei sobi.
Esta rääkis, et SMG Invest OÜ omanik Sven Mänd ei ole hoone korrastamisest huvitatud ja pakkus võimalust hoone müügihinnaga, 2,5 miljonit krooni, tagasi osta. Esta sõnul on see hind nende jaoks liiga kõrge selleks, et hooneossa näiteks korterid ehitada. Vaevalt neid siis hiljem õnnestub Hiiumaa tingimustes maha müüa.
Augusti keskel koguneb ASi Hiiu Kalur nõukogu ja siis otsustatakse, mis sellest majast saab.
