repro Ajalooallikates on Kärdlat esmakordselt mainitud 1564. aastal, mil seal elas 24 rootsi perekonda. Läbi kõikide ajalootormide – sõjad, näljahädad, katk – küla siiski kasvas: 1782. aasta hingerevisjoni andmetel elas seal peagu 350 hinge, 178 meest ja 169 naist, olles nii ka Pühalepa kihelkonna suurim küla. Täpsuse huvides tuleb tunnistada, et hingerevisjonides toodud arvud käivad küll Kärdla mõisapiirkonnas elanud inimeste kohta, kuid lõviosa sellest moodustaski Kärdla küla. Arvestades tollast perekondade suurust, võime 1782. aasta puhul rääkida hinnanguliselt 30–40 majapidamisest Hausma-Prählamäe-Tareste vahelisel maaalal. Milline pere, kus täpselt elas, jääb vist igaveseks ajaks saladuseks.
Kärdlale andis tõsise hoobi enamiku sealsete rootslaste “vabatahtlikult sunniviisiline” ümberasustamine Vormsile 1810. aastal. Siinkirjutajal ei ole teada, et Kärdla rootslased oleks Reigi kihelkonna rootslastele sarnaselt oma muistsete õiguste eest aktiivselt võidelnud (reigirootslastele lõppes see teadupärast väljasaatmisega Ukrainasse 1781. aastal), kuid ilmselt olid ka nemad võimude silmis piisavalt kahtlased, et neist oli parem lahti saada. Samas väidab Hiiumaa ajaloo uurija Jörgen Hedman, et üks Kärdlasse jäänud rootslaste järeltulija Kristjan Takking olla Kärdla talupoegade vabaduskirjad Rootsi Riigiarhiivi annetanud. Katsume ka need dokumendid Rootsist üles leida!
Osa senistest elanikest jäi siiski paigale ja nii oli 1811. aasta hingerevisjoni andmetel Kärdlas 5 talu ja 12 vabadikukohta. Selles erakorralises hingerevisjonis loetleti Napoleoni sõdade tõttu vaid meeshingi, seega elanike arvu hindamisel võtame aluseks järgmise, 1816. aasta hingerevisjoni, mil Kärdla mõisa all oli kirjas kokku 89 inimest. Nende perede ja talude paiknemisest on juba ühtteist teada.
Lisatud kaart (autoriks Jörgen Hedman, hingerevisjonis toodud talukohad numbritega täiendanud ja täpsustanud Andres Pisa) kujutab endast esimest skitsi Kärdla külast. Ülal põhjas on märgitud rootsi kabel (asus praeguse Rannapaargu lähistel) ja elamised paiknesid põhja-lõuna suunal Reigisse ja Suursadamasse suunduvate teede suhtes.
Ilmselt olekski Kärdla jäänud sarnaseks rootsi väikekülaks, kui 1830. aastal poleks Kärdlasse asutud rajama kalevivabrikut. Selle tulemusena kasvas elanike arv jõudsalt (1830. aastal 210 inimest, 1845. aastal 450 inimest, 1913. aastal 600 inimest) ja rootslaste külast kujunes kiiresti kasvav vabrikuasula.
Elmar Vrageri andmetele tuginedes asus üks esimesi kalevivabriku töölistele mõeldud nn tööliskasarmuid, saumaja Kärdla sadamas. Tegu oli tõesti kasarmu tüüpi majaga, kuhu väidetavalt oli 15–20 ruutmeetrile paigutatud 7–8 inimest. Aga peagi kerkisid saumajade kõrvale oma aja kohta moodsad ja modernsed ühepereelamud, mis kujundasid suuresti tänasegi Kärdla tänavate võrgu, ilme ja näo.
Nii on Kärdla kasvanud ja arenenud, jõudes praeguseks rohkem kui 3000 elanikuga kauni linnani. Aja jooksul on siia tekkinud mitmeid kihistusi – vabrikutööliste majad 1850ndatest, elamud 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, Eesti Vabariigi aegsed ehitised, II maailmasõja järel mujalt Hiiumaalt Kärdlasse toodud ja palk-palgi haaval üles laotud majad, korterelamud ja tänapäevased uusarendused. Kõige selle juures on Kärdla elanikud olnud suhteliselt paiksed ja nad oskavad sageli täpselt öelda, millal nende kodu ehitati, kes seal elas, milline on olnud maja aadress läbi aegade, kuidas on praegused elanikud seotud algsete elanikega jne.
Samas on Kärdla sellevaateline asustusajalugu mikro- ja kogukonnaajaloo võtmes suhteliselt napilt kajastatud ja dokumenteeritud. Kärdla kohta käivad kaardid on laiali pillutatud erinevatesse arhiividesse ja mäluasutustesse. Lisaks oleme juba leidnud kaarte, mis on ajalooallikana senini täiesti tundmatud ja mis siiani olid lihtsalt “kusagil riiulis”.
Nii ongi Hiiumaa muinsuskaitse selts algatanud kohaliku omaalgatuse 2020. aasta programmist toetatud projekti “Virtuaalne ajalooline Kärdla”, mille käigus koondame ja digiteerime Kärdla asustusarengut kajastavad kaardid, kogume kaardimaterjali täiendavat ja selgitavat infot.
Sellega loome eeldused projekti järgmiseks etapiks, selgitamaks välja Kärdla majade ajaloo: ehitamise aeg, esimesed omanikud jne, mis aitavad kaardilahendusele n-ö liha luudele panna. Kas me näiteks teame, kus elas 1930ndate lõpus Hiiumaale välja saadetud Karl Säre? Või kus sündis vabadussõja-aegne “keskhaigemaja” ülemarst kolonel Oskar Liik? Või kus sündis “esimesi eesti kontsertlauljaid ja esimene eesti laulude heliplaadistaja” Mathilde Sinkel, tuntud helilooja Mihkel Lüdigi abikaasa? See info on oluline nii Kärdla ajaloo seisukohalt kui ka näiteks turismi seisukohalt.
Hiiumaa muinsuskaitse selts vajab Kärdla ja Hiiumaa elanike abi projekti eesmärkide saavutamiseks, sest meil üksinda ei ole võimalik kavandatut saavutada. Käesoleva aasta lõpul ja uue aasta alguses viime läbi samateemalise küsitluse, kuid Sul on võimalik juba nüüd oma teadmiste ja infoga projekti panustada!
Kas Sul on / tead kellel on / kust võiks otsida ajaloolisi Kärdlat kujutavaid kaarte? Vorm ei ole tähtis, sobivad nii originaalkaardid, koopiad, fotod kui ka info kaardi olemasolu kohta. Ajaraamiks on info ja materjalid kuni 1990. aastani, uuemate kaartide kohta on info olemas. Kahjuks ei aita meid edasi ka avalikes allikates, näiteks turismiteatmikes, üllitatud kaardid, küll aga eri ametiasutuste tarbeks loodud nn teemakaardid.
Kas Sul Kärdla elanikuna on teada oma maja ajalugu? Millal see ehitati, kes oli selle esimene elanik (pere), milline on Sinu seos esimese perega, milliseid lugusid ja mälestusi on Sul jagada? Kas Sul on maja ajaloo kohta dokumente (ostu-müügilepingutest majaraamatuni) ja pilte – nii majast kui selle elanikest läbi aegade?
Kui jah, siis on meil väga hea meel, et jagad seda infot meiega ja aitad nii hoida kogukonna ajalugu. Palun võta selleks ühendust Kauri Kiivramehega Hiiumaa muuseumist telefonil 463 2091, kauri.kiivramees@hiiumaamuuseum.ee või astu läbi muuseumi Pikast majast.
PATRICK RANG
