EESTI METSLOOMAÜHING/FB “Ainuõige käitumine, juhul kui loom või lind autoga kokku põrkab, on sellest teada anda, et vigastatu päevi teepervel ei piinleks,” öeldi Hiiu Lehele Eesti Metsloomaühingu infotelefonilt. Helistatagu siis kasvõi telefonil 112, kui afektiseisundis muud numbrit pähe ei tule, kõlas soovitus. “Sealt ikka osatakse öelda, kuhu juhtunust teatada – keegi ei hakka teid süüdistama, et see juhtus – loomad tulevad ju ikka ootamatult teele.”
“Esimene õige samm on – jää sündmuskohale, vaata mis juhtus – on see siis kits või lind või kes iganes, kordades mõistlikum on kutsuda jahimees või korraldada eutanaasia, kui lasta loomal piinelda päevi ja päevi – võib võtta nädalaid, enne kui ta gangreeni ära sureb ja see on nii õudne,” ütles Eesti Metsloomaühingu juhataja Virge Võsujalg. Kõige tähtsam on tema sõnul teada anda, loomaarstid siis otsustavad, mis edasi saab. “Kui saab aidata taastumisega, siis me aitame. Kui ei, siis ei – vähemalt ta ei pea piinlema. Mõtleme, et metskitse võib-olla leiab hunt, aga kui ei leia, siis ta samamoodi piinleb seal kraavipervel kolm-neli päeva, ennem kui hukka saab.”
Kuidas kakku aidata?
“Eile lendas pimedas liikuva auto aknaklaasi pihta see armas händkakk,” kirjutas Aeliita Sinijärv 8. jaanuaril oma sotsiaalmeedia kontol ja küsis nõu, kuidas lindu aidata. “Lind oli viga saanud, kuid verd lumel polnud. Ilmselt oli murdunud linnu tiib. Händkakk sai kaasa võetud ja praegu viibib pappkastis. Kirjutan siia avalikult, et abi saada vigastatud linnukesele. Kes oskab nõu anda, kuhu see lind viia, et abi saaks?”
Küsimusele saabus peagi hulk vastuseid ja Sinijärv tänas kõiki hoolivaid inimesi, kes oskavad head nõu anda ja aidata: “Kakuke on nüüd Orjakus loomaarsti järelvalve all. Esmaspäeval läheb röntgeni ja, kui on lootust tervenemisele, siis saadetakse ta mandrile spetsialistide hoole alla,” kirjutas postitaja ja tänas kõiki, kes linnukese saatusele kaasa tundsid.
Peagi teatas Eesti Metsloomaühing oma veebilehel, et Hiiumaal vajab veterinaari abi kodukakk ning kutsuti annetama. “Teavitajad viisid kaku kohaliku veterinaari juurde, aga kuna inimesel pole võimalik endal tasuda kliiniku arvet, siis palume me väga Teie toetust ja abi!”
Oma panuse kaku abistamiseks sai teele panna, helistades telefonil 9009933 – annetad 5 eurot ja telefonil 9009955 – annetad 25 eurot. Samas oli soovitus: kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!
Toetuse võib saata ka pangakontole EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X Selgituseks lisada: “Metsloomade abistamiseks!”
Õnnetu lõpuga lood
Helistasin eile Eesti Metsloomaühingu asutajale ja juhatajale Virge Võsujalale ja uurisin, kuidas vigastatud kodukakul läheb.
“Hiiumaa kakukesel läheb halvasti – tal on lahtine tiivaluu murd – tegime talle röntgeni ja doktor Madis Leivits jättis ta edasisele vaatlusele, aga head prognoosi sel juhtumil kahjuks ei ole,” nentis Virge Võsujalg.
Lind oli tiivaga vastu autoklaasi lennanud, murdnud tiivaluu ja ta ei hakka enam lendama, selgitas ta ning lisas, et tõenäoliselt tuleb lind uinutada. “Madis Leivits neid [lindude lahtiseid luumurde] ei opereeri, sest see on linnule liiga suur piin ja valu ning ta ei saa sellega enam lennata, nii ta ikkagi eutaneerib nad,” selgitas ta. Kui luumurd olnuks kinnine ja tiivasisene, saanuks ta ehk oma ülejäänud elu veeta kuskil looduspargis või inimese juures, aga kui on lahtine luumurd, siis see on kõige halvem variant üldse, arutles Võsujalg.
Võrdluseks tõi ta kajaka, kes vigastatud tiivale vaatamata ja isegi lennuvõimetuna saab enda toitmisega veekogul hakkama, kakulised aga peavad saagi kättesaamiseks tegema sööstlendu ja selleks peavad tiivad tugevad ja terved olema.
Vahet metsloomaühingus ei tehta, on tegu kaku või kajaka, metskitse või nastikuga – aidata püütakse iga vigastatud elusolendit, kes nende juurde jõuab.
Küsisin ka Hiiumaa nastiku käekäigu kohta, kes oli ogaliku alla neelanud ja keda metsloomaühingus opereeriti ja aidata püüti. Selgub, et operatsiooni üle elanud nastik, keda püüti toita, otsustas, et ta ei taha oma elu pikendada – oksendas kogu toidu välja ja hääbus paari kuuga. Prooviti teda ka talveunne panna, aga ka see ei õnnestunud ja nii ta oma nastikuelu lõpetas.
Rõõmsaid lugusid rohkem
Juhataja ütles, et kuigi need on kurvad lood, mis kuuluvad elu juurde, on neil õnneliku lõpuga lugusid rohkem rääkida. “Tore on vaadata päästetud luikesid ja kurgi, vaadata, kuidas nad toimetavad ja oodata koos nendega kevadet,” rääkis Võsujalg. “Samamoodi ärkasid kärnkonnad suure sulaga liiga vara üles.”
Enamasti hoitakse päästetud loomi hoiukodudes üle Eesti – neid on ühingul sadakond. “Erinevas hoiukodus erinevad tegelased,” lisas ta.
