Kaheksa inimest sõid ohtlikku metssealiha

Viis täiskasvanut ja kolm last sõid kontrollimata metssealiha, mis oli saastunud keeritsussivastsetega.
Hiiumaal lasti 30. mail metsseakesik, kelle liha grillisid ja sõid kaheksa inimest, sh kolm last. Alles järgmisel päeval viidi lihast võetud proov laborisse uurimiseks. Selgus, et liha sisaldab ohtlikus koguses trihhinellavastseid – 43 raske haiguse, trihhinelloosi tekitajat ühes grammis lihas.
Tabletid lõppesid otsa
Liha söönud inimesed pöördusid kohe EMO-sse, kus neile määrati ravi. Looma­arst Ly Kokla rääkis, et kuna algul on manustatava ravimi kogus väga suur – päevas on vaja võtta 12 tabletti, lõppesid tabletidki nädalavahetusel apteegist otsa.
Internetis leiduvatel andmetel keeritsusstõvel tulemuslikku ravi ei ole. Kui teatakse, et patsient on 24 tunni jooksul söönud keerits­usse sisaldavat liha, tehakse nädalane ravikuur. Ägedas staadiumis on vajalik voodirežiim ja põletikku alandav ravi, raskematel juhtudel kasutatakse põletiku alla­surumiseks hormoonravi. Ägeda staadiumi möödumisel tavaliselt rohkem ravi pole vaja, kuid lihastesse kapselduvad vastsed põhjustavad lihaskoekahjustusi.
Kohustus liha kontrollida
Sel poolaastal on uuringute käigus trihhinellavastsed avastatud juba kahel Hiiu saarel lastud metsseal. Ühel neist, mille liha eelnimetatud seltskond sõi, oli leid väga rohkearvuline. “Kui palju selliseid metssigu veel looduses liigub ning kui paljude liha on ilma uurimata äragi söödud, kes seda teab,” nentis Kokla.
Hiiumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Lauter ütles, et on väga pettunud, et nii juhtus: “Meie jahimehed on kõik koolitatud – neid koolitatakse igal aastal ja nad teavad hästi, milliste loomade liha on vaja keeritsussi suhtes kontrollida – kui nüüd mõni neist teistmoodi arvab, et kontrollida pole vaja, siis sellest on kahju.”
Lauter selgitas, et toiduseadus kohustab liha kontrolli saatma vaid juhul, kui see läheb avalikule turule, kui aga liha süüakse ise või jagatakse tuttavatele, seadus seda ette ei näe.
Samas ütles ta, et kui keegi saab tervisekahjustuse ja haigekassal tekivad kulud, võidakse need jahimehelt sisse nõuda. Juhul, kui keegi saab eluohtliku koguse keerits­ussivastseid ja sureb, on olemas ka kriminaalkuriteo koosseis.
Ohtlik haigus
Trihhinelloos ehk keerits­usstõbi on liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel, lindudel ja inimestel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasiteerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatud haigus. Loomadel kulgeb see valdavalt ilma märgatavate haigustunnusteta. Inimene on ainus liik, kelle puhul on trihhinelloos raskete kliiniliste sümptomitega ja võib isegi lõppeda surmaga.
Haiguse raskus sõltub toiduga sissesöödud vastsete hulgast. Alla 1000 vastse ei tekita erilisi sümptomeid, kuid 10 000 vastset põhjustab tõsise haigestumise ning
100 000 võib põhjustada surma.
Kokla soovitas, et ka kodusea tapmisel kodus omaks tarbeks, teistele andmiseks või müügiks, peaks liha laskma uurida. “See on odavam, kui kogu edaspidise elu kannatada lihaskoekahjustuste käes,” kinnitas loomaarst. Samas pole PRIA andmetel 1. mai seisuga Hiiumaal registreeritud ühtegi siga, seega pole veterinaaridel võimalik ka sealiha jagamisel silma peal hoida.
Nõrk kuumus ei tapa
Kokla selgitas, et vastseid kuumtöötlemine ei tapa, kuna need on ümbritsetud lubjastunud kapslitega.
Ta mõtiskles, mis juhtunuks, kui selle metssea liha poleks üldsegi uurida lastud: “Jahimees, õnnelik saadud liha üle, jagab seda naabritega, grillivad koos, jaotab ehk ka mõnele heategijale tänutäheks, aga enda perele jääb ikka kõige rohkem.”
Ta arvutas, et ühe 500grammise grilliportsjoniga sai sööja 21 500 keeritsussivastset ja see võib juba põhjustada tõsise haigestumise. Kui aga sellist liha süüa näiteks viiel päeval iga kord 500 grammi, on sööja saanud üle 107 000 vastse ja see võib tema jaoks juba surmaga lõppeda.
“Arvestades, et grillides on lihasisene temperatuur veidi üle 70 kraadi, kui sedagi, ja lühiajaliselt, siis oleks see­sugune stsenaarium väga tõenäoline.”
Doktor Jüri Laasik on foorumis www.arst.ee oletanud, et trihhinelloosi tekitajad peaksid 1,5tunnise küpsetamisega hävima, kuid see sõltub praetüki paksusest ja küpsetustemperatuurist: “Kindlasti peaks lihatüki sisemuse temperatuur jõudma vähemalt 100 kraadini.”