Elu keerab vaikseld jälle tavaliseks. Suurde poodide parklad äi ole änam umpselt autusid täis, humigu aa öhk natust jahem, linnud vaatvad juba löuna poole ja merde ujuma tikuvad ainuld köige jülgemad.
See sui oligid jälle üks öige Eesti sui – möni peev parem, teina peev sitem suusailm. Aga kas midad jähi senne pärast tegemata? Äi jeen. Pöllumihed aa rahul, sest saak tuleb hee. Ja jo see vanade naiste sui siiskid ka veel tuleb. Kui sügise aa sojad ilmad ja ilus kiri mets, jeeb suvest ka natust vehe param mekk.
Valimist andvad juba nüid tunda – möne mihel veri juba vemmeldeb.
Sügise tulevad muidud ka tuuled ja tormid. Ja mette ainuld looduses. Valimist andvad juba nüid tunda – möne mihel veri juba vemmeldeb. Viimase voli kogus pidid täis kasvan inimest teina teisest üsna üle karjuma. Ise teadvad küll, et nad aa nettis köikide silmde all. Eige sant olli söust asja vaata.
Septembri kuus algab uus aasta nende inimestel ka, kis koolipinki äi lehe. Elus aa ikka sedas, et pärast pitka puhkust tahaks nat uue koosi vötta, suurema vaardiga ja natust vehe paremini edasi minna.
Aga jo mei elame nee sügise tormid üle. Nee, mes taevaisa saadab ja nee ka, mes poliitigud ise tegevad. Ja ösna varssi aa jöulud ka kee. Kümme nädald veel ja ongid päkapikud kohal.
Kirjudas Raul Vinni, hiiu keelde pani Järvi Kokla
mekk <meki, mekki> maitse, maik ▪ mo eest on apu mekk minu meelest on hapu maitse Rei; pole sii midad mekki juures Phl.
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
