Alles see oli, kui Köpu otsas istust inimest mütu peeva ilma vooluta. Aga kui ilektert pole, aa elu üsna täbar. Sennest pole veel midad, et televiisurist uudist vaatmata jeevad, a kui ikka kajust vett kätte äi saa, aa üsna kehva.
Viimasel aal aa santi ilma ja voolu katkestusi naa teheld, et mei hakkame nendega jüba ee harjuma. A sennega, et nende peevadeks vöiks tagavarasid koguda, pole mei veel vilun. Natust paremini sennega siiskid aa, kui koroona alguses. Köikidel ju veel meeles, kuida siis paanigas inimest äkisti poodist mütmeks aastaks kimmergu paberd ostsid.
Meite elu aa kangesti heeks ja mugavaks läin. Köik aa vilun, et kui midat taris, siis saab kohe poodisse minna ja osta. Vöib isegid sedas olla, et neid, kinnel kodus kraami varuks aa, peedakse natust vehe hituks.
Mütmes kodus vöib muidut olla vanavanemate varut seepi, sitsiriied, voodilinu ja 25 aastad vana ploomikombotti. Aga nendest pole kriisi aal suurd tolku. Kriisi varu jäuks aa eraldi nimekirjad, mis targemad inimest aa meite jäuks kokku pannund.
Ööldakse, et huppuja peestmine aa huppuja oma asi. Kodu tagavaraga aa niisama ka. Kedad ei tule soole kriisi aal pohast vett ja patareilampi tooma. Ikka ise peeb nee asjad valmis pidama. Ja seda kraami äi pee ka hunigude viisi olema. Lihtsald natust rohkem kui muidu. Umbes nädala jägu.
Hiidlastel peaks varumine ju keenides olema. Miks muidu käinamees omale surnd varese taskusse pistis. Ikka senne pärast, et ähk leheb taris. Sa’p tee ju kunagid, mes elus ette tulla vöib.
Ju ta sedas aa, et tagavara kogumist aa kangesti lihtne edasi lükada. Kord pole aega, siis pole meeles ja siis pole raha. Aga kriis äi hüia tulles ja öhekorra on see lihtsald kee.
Kui öige katsuks korra aja maha vetta ja läbi mötelda, mis asjad meitel kodus olla vöiks, et kriisi aal elu natust vehe kergem oleks.
Kirjudas Raul Vinni, hiiu keelde pani Järvi Kokla
viluma <viluda, vilub> harjuma ▪ ma ole kaladega vilun olen harjunud kala sööma Rei; ma ole vilun ikka varaja `töusma Phl
Allikas: Hiiu sõnaraamat/Eesti Keele Instituut
