Jälgi meid

Uudised

Jooni Hiiu malevkonna tegevusest

Ekraanikuva
Suhtumine kaitseliidu vastu Hiiumaal sõbralik Läinud pühapäeval annetas naiskodukaitse K.L. Hiiu malevkonnale lipu.
Avaldame sel puhul lühikese ülevaate malevkonna arengust ja tegevusest.
Nägu igal pool Eestis, algas ka Läänemaal kaitseliidu hoogne organiseerimistöö pärast enamlaste 1. detsembri mässukatset.
21. dets. 1924 a. peetakse Haapsalus kaitseliidu asutamiskoosolek, kus organisorimine ja tegevuse juhtimine Hiiumaa malevkonnas usaldatakse leitn. Johansonile kui malevkonna päälikule ja tema abile lipn. Takkingile. Malevkonna päälikuks jääb leitn. Johanson kuni 1927 a. s.o. oma lahkumiseni Hiiu saarelt. Samal ajal nimetatakse uueks malevkonna päälikuks Putkaste metskonna metsaülem Aleksander Laius, kes püsib omal kohal tänini.
Energilisemad organiseerijad Hiiumaa malevkonnas tema asutamis­ajal olid: õp. Mihkelson Kärdla kompaniis, surma läbi lahkunud leitn. Espenberg Kõrgesaare kompaniis. Putkaste mets. metsaülem A. Laius Keina ja Suure­mõisa kompaniis ja Emmaste kompaniis tuntud taluperemees ja tegelane Joosep Metsalo. Kõneldes organiseerimisest ei tohi unustada ka üksikute kompaniide propaganda­päälikuid, kes nii mõnigi kord esinenud selgituskõnedega ning püüdnud süvendada kaitseliidu aadet. Olgu siin nimetatud härrad W. Kwarnström, E. Piik ja Woldemar Rõõmus.
Pääle organiseerimist asutakse tegelikule tööle. Algab varustuse muretsemine, valitsuse poolt määratud relvade kohale toomine ja kaitseliitlastele väljaandmine. Pea osutub võimalikuks juba kõigil kaitseliitlasil õppustest osa võtta, sest esimese aasta jooksul on koondunud viimaste ridadesse 203 Hiiu meest: neist Kärdla kompaniisse 42 m; Keina komp.53 m. Kõrgesaare komp. 53 meest ja Emmaste komp. 55 m. See arv on püsinud väheste liikumistega üksikutes kompaniides üldarvult endisena. Praegu on Kärdla komp. Päälik Saar, Keina ja Suuremõisa komp. päälik Wrager, Kõrgessaare päälik Kwanström, Emmaste J.Metsalo.
Malevkonnas on peetud igal aastal taktilisi õppusi ja laagriõppusi. Suuremaid manöövreid oli 11. ja 12. dets. 1926 a. Waemla mõisa ümbruses, millest võttis osa ligi 75% malevlast s.o. 150 m. Üld­malevkonna laagriõppus peeti 1927 a. Kassaris 11. ja 12. juunil.
Kuid et Hiiu mehed suurel arvul suvel anduvad meremeheelu­kutsele, siis osutub osavõtt suvistest õppustest alati väike­arvuliseks, — nii võttis ka eelnimetatud laagriõppusest osa ainult 25% malv. s.o. 55 meest. Järgmisel aastal poolitatakse suvilaagri puhul malevkond. Kärdla ja Kõrgesaare kompanii on 9. ja 10. juunil laagris Kõrgesaare mõisa ümbruses; Keina ja Emmaste kompanii Emmaste algkooli ümbruses. Osavõtt sellest laagriõppusest osutub elavamaks, malevlast viibib õppustel üle 50%.
1929 a. peetakse taktilisi õppusi igas kompaniis eraldi, samuti laske ja spordiharjutusi. Peale selle teotsesid sellel alal veel üksikud rühmad omaette, sest on ju igal üksikul rühmal oma laskerada.
Mis puutub sporti, siis on viimase arendamisele pandud rõhku õige vähe. Puuduvad spordiplatsid (välja arvatud Kärdla). See hoolimatus spordi vastu on osalt seletatav Hiiumaa kompaniide laialdaste piiridega, mis teeb raskusi kokkutulekuks spordiharjutusele.
Malevkonna sanitarala üldjuhiks on malevkonna sanitarpäälik Dr. J. Peet.
On korraldatud mees- kui ka naiskaitseliitlastele esimese abi ja samariitlaste kursusi, peale selle peetud loenguid.
Sissetulekuid saab malevkond kompaniidelt korraldatud pidudest, korjandustest, loteriidest j.n.e. Ajast peale, kui üksikute kompaniide juure asutatakse naiskodukaitse jaoskonnad, siirduvad majanduselised mured rohkem neile. Suuremaid raskusi sisse­tulekute hankimisel on ruumide ja tegelaste puudus. Seltskondlikke organisatsioone on viimasel ajal juure tekkimas ja seltskondlik elu hoogu võtmas, kuid nagu kiuste annab ennast tunda tegelaste põud. Samad isikud peavad lõhkuma tööd mitmes organisatsioonis. Omi ruume ei ole kaitseliidul kasutada üheski kompaniis.
Malevkond ei ole saanud toetusi ega annetusi ei omavalitsustelt ega seltskondlikelt organisatsioonidelt, nii nagu kuuleme sellest sageli mandril. Tõõstusettevõtteist on Kärdla Kalevivabrik 100 kroonilise annetusega pidanud meeles Hiiumaa malevkonda tema kestvusel.
Naiskodukaitse jaoskond asub iga kompanii juures ja nagu juba tähendatud eelpool, on asunud sissetulekute hankimisele, meeskonna toitlustamisele õppuste ja laagriõppuste puhul j.n.e. Jõudumööda on aidatud kaasa ka mehi varustamises, on muretsenud mütse, käesidemeid, tasutud sõidu­kulud esinduspäevade puhul jne.
On püütud levitada tervishoidlisi teadmisi. Mõned jaoskonnad on kutsunud omale külla kauemaks ajaks tervishoiu instruktoreid, korraldanud käsitöö ja majapidamise kursusi. On püütud vähesel määral teostada ka hoolekannet, — peetud meeles vaeseid lapsi ja Vabadus­sõja invaliide.
Naiskodukaitsel on Hiiumaal praegu 128 liiget. Kõige suuremad jaoskonnad on Emmaste ja Keina, kuna Kõrgesaares ja Kärdlas on liikmeid vähem. Kõige vanem jaoskond, nimelt Emmaste, on asutatud jaanuaris 1926 a., Keina ja Kärdla 1928 a. alul.
Peab tähendama, et suhtumine kaitseliidule on olnud Hiiumaal seni üldiselt väga sõbralik. Pidudest, loteriidest ja teeõhtutest on osavõtt olnud alati elav. Muidugi juhtub ka seal, nagu mujalgi, vastutöötamist K.L. tööle, kuid see ei tohi heidutada kaitseliitlast, kui ta astub oma selgunud sihi poole.

Ajalehest Lääne Elu
13. september 1930,
kirjaviis muutmata.

Veel lugemist: